Kuidas vältida lapse peale karjumist?

Foto: SCANPIX

Tänapäeval hoidub suur osa vanemaid oma laste distsiplineerimisel füüsilise karistuse kasutamisest, aga siiski on üks asi, mis võib olla peaaegu sama halb, kui lapse löömine - see on karjumine.

Siin on teile kuus suurepärast nõuannet, kuidas olla rahulikum lapsevanem, vahendab Emmede Klubi.

1. Kasvata last nii, nagu keegi pidevalt jälgiks sind

Selle asemel, et lapse peale karjuda, mõtle, kuidas sa käituksid siis, kui keegi teine su kõrval seisaks. See aitab sul rahuneda. Hinga sügavalt sisse ja karjumise asemel räägi lapsega rahulikult ja selgelt.

 2. Aita lastel oma tundeid seletada

Enne, kui sa endast välja lähed, sest su laps ei käitunud hästi, ürita välja selgitada, mis sellise käitumise taga on.

Üks peamisi põhjuseid, miks lapsed halvasti käituvad, on see, et nad lihtsalt ei oska ennast teisiti väljendada. Lapsevanemate ülesanne on oma võsukestele õpetada, kuidas ennast ja enda tundeid väljendada.

Näiteks: järgmine kord, kui su laps üritab oma sõpra lüüa selle eest, et ta tema liivalossi peale astus, ära karju: «Lüüa ei tohi!», vaid mine tema juurde ja räägi talle rahulikult, miks löömine halb on. «Ma mõistan, et sa oled vihane, sest sõber su liivalossi ära lõhkus. Sul on õigus vihane olla, aga kui sa oled vihane, ütle oma sõbrale, et sa oled pahane, et ta su liivalossi ära lõhkus. Aga kunagi ära löö teisi!»

Selline lähenemine nõuab küll sinult rohkem kannatust, aga aja jooksul see tasub ära.

3. Proovi «pigistamist»

Stressipallid on algselt loodud, et ärijuhid suudaks keerulises olukorras rahulikuks jääda. Ei ole ühtegi põhjust, miks need ei peaks emade puhul töötama. Paarist «pigistusest» peaks aitama, et sa suudaksid oma kopsud õhku täis tõmmata (ja seejärel mitte seda õhku karjudes välja lasta), rahuneda ja keskenduda.

4. Mõtle nagu õpetaja

Parimad õpetajad ei võta lapse ebaviisakat käitumist isiklikult. Nad näevad seda kui võimalust õppida.

Kui su laps jätab tühja piimapaki külmkappi või rätikud vannitoa põrandale, küsi endalt: «Mida ma pean oma lapsele õpetama ja kuidas ma seda teha saan?» Võib-olla on vaja tema jaoks külmkapi uksele kirjutada, et tühjad pakendid käivad prügikasti? Võib-olla ta peab kogema, millised on tagajärjed asjade vedelema jätmise puhul (näiteks ei saa ta reede õhtul kinno minna). Mõtle alati sellele, kuidas olukord õppetunniks pöörata. Stressirohkel karjumismaratonil ei ole mingit mõtet.

5. Ürita sosistada

Isegi, kui sa ei ole vihane, võid leida ennast vahel karjumas: «Kobi autosse, me jääme muidu hiljaks!» Kui sa vaiksemalt räägid, on vähem tõenäoline, et sa ka selles olukorras karjuksid. Sosistamine haarab kohe laste tähelepanu, sest nad teavad, et sa räägid neile midagi olulist.

Veel üks nipp: räägi oma pereliikmetega ainult siis, kui te olete ühes ruumis. Ürita vältida teise tuppa kõva häälega hüüdmist ja karjumist.

6. Ole eeskujuks

Järgmine kord, kui sa kuuled oma last enda venna, õe või sõbra peale karjumas, ürita kuulata, mida ta ütleb. Sageli kordavad lapsed sõnu, mida vanemad nendega rääkides või karjudes kasutavad. See tuletab meile hästi meelde, et me oleme lapsele igas olukorras eeskujuks. Lapsed kordavad kõike, mida nad meie käest õpivad.

Ära unusta enda peamist rolli lapsevanemana. Kui sa langed lapse peale karjumiseni, annad sa ära osa oma autoriteedist. Karjudes langed sa lapse tasemeni, kes lihtsalt ei oska paremini. Lapse peale karjudes ei võida sa tema austust, aga sa saad seda teha, käitudes kui vastutustundlik lapsevanem, kes on lahendab olukorra rahulikul ja kontrollitud vi