Näitleja Ene Järvis arutleb Naistelehes, et kui ta peab valima, milline on tema elu kõige parem aasta, siis on selleks Eesti taasiseseisvumise aasta, mil ta oli väga õnnelik.
Ene Järvis: minu jaoks on kõige olulisem, et ma olen vaba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See puudutab mind isiklikult, sest ma tõesti kannatasin 1980ndatel selle pärast, et me vangid oleme,» selgitab ta. «Mäletan, kuidas ma läksin poodi ja nutsin tee peal, kui kuulsin, kuidas kommunistid meist kusagil jälle rääkisid… Tegelikult see, et Eesti on vaba, on mulle väga suur õnn, ja ma usun, et paljudele.»
Ene Järvise sõnul oli taasiseseisvumine ka tema isiklik vabanemine. «See andis võimaluse hingata nii, et ma hingan omal maal – see on ikka väga tähtis!»
Kuigi Ene elus on olnud palju erilisi sündmusi, siis kõige olulisemaks peab ta ikkagi neid aegu, mis on teda isiksuse ja inimesena kõige rohkem paremuse poole muutnud. «Ja minu jaoks on kõige olulisem, et ma vaba olen,» lisab ta.