Tahad oma elu käsile võtta? Hakka tegutsema!

Foto: SCANPIX

Kas pidev asjade edasilükkamine hoiab su elu pausil? Jäta Facebook, Twitter ja diivan ning tee seda, mida vaja – kohe!

On päris suur võimalus, et sa loed ka seda artiklit ajal, mil peaksid tegema midagi muud. Vähemalt pole sa üksi. «Prokrastinatsioon ehk lünk tahtmise ja tegemise vahel, lokkab tänapäeval kõikjal,» ütleb nõustaja Elise Fourie. Kuna meie ligipääs «häirijatele» on piiramatu, eelkõige Facebooki ja nutitelefonide näol, arvatakse, et prokrastinatsioon mõjutab ühte neljast täiskasvanust ja üheksat kümnest üliõpilasest. See on neli korda rohkem kui 25 aastat tagasi, raporteerib raamatu «The Procrastination Equation: How To Stop Putting Things Off And Start Getting Stuff Done» autor Piers Steel. Selle olukorra hind on üsna kõrge – kaotame seeläbi mitmeid võimalusi ega ela oma elu täisväärtuslikult.

«Öeldakse, et surnuaiad on täis inimesi, kelle laule me kunagi ei kuule, sest nad surid enne, kui jõudsid neid esitada,» sõnab elustiilitreener Thabisile Zikalala. Ta jätkab, rääkides naisest nimega Nomonde (25), kellel on suurepärased ideed oma äri alustamiseks. Ta on õppinud kõike, mida vaja teada, ning põhimõtteliselt oleks Nomonde firma alustamiseks igati valmis. Siin on ainult üks «aga» – ta leiab kõikvõimalikke vabandusi, et seda mitte teha. Tema perekond toetab teda 110 protsenti – tal oleks vaja ainult alustada. Nomondel ei tuleks isegi oma töökohast loobuda, vaid ta saaks seda põhitöö kõrvalt teha. Ta lihtsalt peab pihta hakkama!

Milleks viivitada?

Põhjus, miks me «oma laule ei laula», on see, et me ootame n-ö õiget hetke, ütleb Zikalala. «Kuid see hetk on praegu – mitte homme ega järgmisel nädalal. Homset päeva ei pruugigi tulla, on ainult praegune hetk ja seepärast tulebki tegutseda kohe.» Viimased uuringud näitavad, et prokrastinatsioon võib olla küttide ja korilaste aja jäänuk, mil ohtude vältimiseks ja mitmekesise toidu hankimiseks oli oluline eelkõige lühiajaline plaanipidamine. Pikaajaline planeerimine oleks võinud mõtted mujale viia ja inimesi seega haavatavaks muuta. Ka praegu kiputakse vähem väärtustama kaugemas tulevikus ootavaid hüvesid, mistõttu jäetakse paljud olulised asjad viimasele minutile, sõnab psühholoog ja raamatu «Temporal Discounting Of Combined Gains And Losses» autor Sara Estle.

Selline käitumine võib olla seotud heaolutundehormooni dopamiiniga, mis vallandub siis, kui tunneme, et hakkame eesmärgi saavutamisele lähemale jõudma ning pingutame lõpuni. Kui aga eesmärgini on veel pikk maa minna, on motivatsioon madalam. Tundub, et kõik inimesed, kellel on kõrgharidus, terve keha ja natuke raha pangaarvel, väärivad suurt austust. Sellesse punkti jõudmine on nõudnud igapäevast pühendumust, eesmärgile keskendumist ja selle poole püüdlemist, isegi kui see pole alati lõbus ega kerge olnud. Taoline suhtumine nõuab loobumist ettekäänetest, mille külge tihti klammerdume, hirmudele vastandumist ning kiireid naudinguid lubavatest harjumustest vabanemist.

«Enamasti on prokrastinatsiooni põhjuseks ebakindlus ja hirm tuleviku ees,» ütleb Zikalala. «Sa soovid täit kindlust, et kõik sinu ettevõtmised õnnestuvad, kuid reaalses elus ei ole see võimalik. Sa peadki tundma oma hirme, kuid siiski tegutsema.» Oma rolli mängivad ka isikuomadused, stressitaluvus ning erinevate olukordade tõlgendamine, samuti meeleoluhäired, nagu ärevus ja depressioon, lisab Fourie.

Tavaliselt on olukord seotud paljude erinevate faktoritega. Siin on 10 levinud põhjust. Fourie soovitab: «Näe neid vabandustena, sest tihti need polegi muud. Seejärel tee seda, mida on vaja teha – võta vastutus oma elu eest, tegutse ja ela täiel rinnal.»

«Agade» 10 peamist põhjust

1. SUUTMATUS OTSUSTADA: kas lükkad asju edasi, kuna kaalud mitme erineva variandi vahel ja kardad, et võid valesti valida?

TEGUTSE! Garantiisid ei ole, sa saad teha parima valiku, võttes arvesse olukorda ja sulle antud hetkel teadaolevat informatsiooni, ütleb Fourie. «Elu ei oota ja ebatäiuslik otsus on igatahes parem kui üldse mitte otsustada.»

2. VÄSIMUS: Äkki sul lihtsalt ei ole energiat, et midagi alustada või lõpuni viia?

TEGUTSE! Kui oled tõepoolest stressis või üle töötanud, pead seadma enda tegevusele tervislikud piirid ning vajadusel otsima abi professionaalilt. Kuid ole enda vastu aus: kui midagi huvitavat kerkiks päevakorda (näiteks saaksid kontserdipiletid), kas võtaksid end kokku ja leiaksid energiat, et minna? Sel juhul tunnista endale, et väsimus on vabandus, et mitte pingutada. Tee oma plaan teoks ning
premeeri end siis kontserdipiletitega.

3. HIRM LÄBI KUKKUDA: kas enesekindluse ja eneseusu puudumine takistab sul eesmärkide poole püüdlemast?

TEGUTSE! Kujuta ette, et oled juba midagi saavutanud ja keskendu sellele, kui hea tunde see sinus tekitab. Tuleta endale meelde, et tagasilöökidest õpitakse ning nende kaudu saad targemaks ja tugevamaks. «Vigasid ei ole olemas, on vaid võimalus kogemustest õppida,» ütleb Fourie.

4. PERFEKTSIONISM: kas viivitad, kuna tingimused ei ole «päris õiged», või teed pidevalt parandusi ja täiendusi, mis viivad lõppeesmärgi sinust üha kaugemale?

TEGUTSE! «Loobu perfektsionismist – oled vaid inimene,» sõnab Zikalala. «Määra tähtaeg ja hoia sellest kinni ning õpi leppima ka lahendustega, mis ei ole 100 protsenti täiuslikud.»

5. SEGAJAD: kas telefonikõned, e-post ja sotsiaalvõrgustikud takistavad sind tegemast seda, mida sa tegema peaksid?

TEGUTSE! Pane telefon hääletuks, lülita välja meilidest teavitavad märguanded ja kontrolli kirju ainult teatud aja tagant. Jäta sotsiaalvõrgustikud ja arvutimängud preemiaks, kui oled midagi tähtsat ära teinud.

6. EBAMEELDIVUSTUNNE: kas sa ei saa ülesannet lõpetatud, sest teeksid parema meelega hoopis midagi muud?

TEGUTSE! Sa ei saa täielikult nautida ka neid tegevusi, mida tahaksid teha, kui midagi tähtsamat on tegemata. Nii et ole tugev, tee see ära ja jäta meelistegevused preemiaks.

7. IGAVUS: kas puhas laiskus takistab sul millegagi alustamast?

TEGUTSE! Juuri see endast välja. Vaata asjale teise pilguga ning kujuta ette, mis kasu sa sellest saaksid. Leia sõber, kes sooviks sinuga ühineda ja tehke seda koos, soovitab Zikalala.

8. MÄSSUMEELSUS: kas prokrastineerimine võib olla passiivne vastuhakk autoritaarsele kasvatusele?

TEGUTSE! On võimalik, et väga kontrolliv ja domineeriv lapsevanem takistas sul endale eesmärkide seadmist ning seetõttu ei oska sa ka plaane teha, ütleb raamatu «Still Procrastinating? The No-Regrets Guide To Getting It Done» autor Joseph Ferrari. Kaalu nõustaja juurde minemist.

9. EITAMINE: kas keeldud uskumast, et peaksid tegema midagi, mida teised sinult ootavad, või on sul probleem viivitamisega?

TEGUTSE! Kui seda väidavad sulle inimesed, keda sa austad ja kes sinust hoolivad, siis arvatavasti on sul tõepoolest probleem. Tee oma asjad ära! Sellega tõestad, et nad eksivad.

10. ISIKSUS: kas arvad, et oled loomult natuke laisk, öeldes; «Ma olengi selline inimene…»?

TEGUTSE! Mõned inimesed otsivad pidevalt väljakutseid ja on adrenaliinist sõltuvuses, ütleb Ferrari; teised on «vältijad», kes pidevalt muretsevad, kuidas inimesed neid näevad ja pigem ei üritagi, et mitte riskida läbikukkumisega; ning siis on «manipulaatorid», kes n-ö mökutavad, et teised saaksid neid päästma tulla. Kuid isegi kroonilisi laisklejaid saab aidata kognitiiv-käitumusliku teraapiaga, mis toob esile vead sinu uskumustesüsteemis ja õpetab toimetulekuoskusi.