Kuus müüti meelemürkidest, millega lapsevanemad oma tegevusetust õigustavad

Foto: SCANPIX

Lapsed ja noored puutuvad alkohol, sigarettide ja narkootikumidega kokku juba üsna noorena. Õõvastav statistika väidab, et kolmandik 13-aastatest on olnud alkoholijoobes.  Teinekord usuvad lapsevanemad, et nende võimalused laste käitumist mõjutada on väikesed. Levinud on mõningad valearusaamad, mida tõeks pidades on laste käitumist ja hoiakuid suunata keeruline, kirjutab tarkvanem.ee.

Alkohol ja suitsetamine (tubakas) ei ole nii ohtlikud kui ebaseaduslikud narkootikumid

Nii alkohol kui ka tubakatooted on seadusega lubatud. Siiski on tegemist psühhoaktiivsete ainetega, millest võib kergesti sõltuvusse sattuda. Sõltuvusse sattumise tõenäosus on aga sellevõrra suurem, mida nooremana laps aine tarvitamist alustab. Kui noor suitsetab või tarvitab alkoholi varases eas, suureneb ka risk ainest tulevikus sõltuvusse sattuda. Alkohol ja tubakas on kergesti kättesaadavad, seltskondlikult aktsepteeritud ja toodete reklaame võib näha peaaegu igal  pool – see kõik teeb neist isegi illegaalsetest narkootikumidest noortele ohtlikumad ained. Uuringute kohaselt proovivad Eesti noored kõigepealt just legaalseid meelemürke nagu tubakas ja lahja alkohol ning alles see järel liigutakse edasi seadusega keelatud narkootikumide juurde. Seega on oluline nihutada just alkoholi ja tubaka proovimise aega võimalikult hilisesse vanusesse või seda üldse vältida.

Üks kerge alkohoolne jook ei tee ju teismelisele midagi

Aju areng on pikk protsess. Vanuses 11-25 arenevad aju eesmises osas ehk prefrontaalses korteksis lapse mitmed olulised võimed nagu tahtejõud, enesekontroll ja võime langetada iseseisvalt otsuseid. Need on võimed, mis kujundavad lapsest iseseisva ja sõltumatu inimese. Teadusuuringute tulemused näitavad, et meelemürkide tarbimine noores eas piirab oluliselt selle aju piirkonna arengut. Seega takistab alkoholi, tubaka või narkootikumide tarvitamine olulisel määral noore jaoks oluliste võimete arengut.

Meelemürkidest on lapsega mõistlik rääkida siis, kui ta teismeliseks saab

Lapsed puutuvad alkoholi ja tubakaga kokku üha nooremas eas. Kolmandik 11-aastastest on joonud purgi siidrit või õlut. Seega on alles teismeeas esmakordselt alkoholist, tubakast ja narkootikumidest rääkima hakkavad lapsevanemad tihti sootuks hiljaks jäänud. Teismeeas, mis algab umbes 11-aastaselt ja kestab pea kahekümnendate alguseni, peavad lapsed omandama oskused iseseisvalt mõelda, tegutseda ning eakaaslaste hulgas toime tulla. Pärast teismeea algust ei võta noored vanematelt ja õpetajatelt pärinevat info nii tõsiselt ning sageli tundub see lastele asjatu manitsusena. Lapse jaoks on selles vanuses olulisem info, mis tuleb eakaaslastelt, sest just nende hulgas tuleb sel arenguperioodil saavutada populaarsus. Just seepärast on lastega mõistlik meelemürkidest osas selged ootused ja piirid kehtestada juba palju varem, alates kooliea saabumisest. 

Mõned ongi nõrga loomusega ja satuvad kergemini sõltuvusse

Sõltuvus pole kindlasti kellegi vabatahtlik valik. Isegi kui inimesel on tugev geneetiline soodumus alkoholismiks, ei saa temast kunagi alkohoolikut, kui ta ei alkoholi joo. Me ei tea täpselt ette, kuidas iga lapse või noore organism ja geneetika meelemürkidele reageerib – iga inimene on erinev. Seega on vanemate kõige mõislikum luua keskkond, kus alaealised tubakat ja alkoholi enne täisealiseks saamist ei tarbi või sellega üldse algust ei tee. 

Lapsevanemana saan ainult siis piire seada, kui olen ise eeskujuks!

Sageli arvatakse, et kui vanem ise on suitsetaja või meeldib talle teinekord klaas veini juua, siis pole tal õigust seda ka lapsele keelata. Tasub meeles pidada, et täiskasvanu organism ja närvisüsteem reageerivad meelemürkidele teisiti kui lastel – vanema inimese organismi kahjustavad sõltuvusained mõnevõrra vähem. Seetõttu on vanemal mitte ainult õigus, vaid ka kohustus lapsele nähtavaks teha võimalikud tagajärjed, mis varase joomisega kaasas võivad käia ning luua keskkond, mis aitab sõltuvuse eest kaitsta. Seadusega paika pandud piirangutel, mille järgi alaealised suitsetada ega alkoholi juua ei tohi, on oma eesmärk ja põhjus ning sellest tasub kinni pidada. Lapsed saavad väga hästi aru, et on teatud asjad, mis on neile keelatud, kuid täiskasvanutele lubatud. Nendega tuleb sellest rääkida.

Kui mu laps proovib alkoholi või suitsu kodus minu silme all, aitab see tal hiljem alkoholi ja tubakaga piiri pidada

On oluline, et laps ei tunneks alaealisena, et tal on lubatud alkoholi või tubakat tarbida – et talle piirid ja keelud ei kehti. Teinekord arvavad lapsevanemad, et on parem, kui noor proovib esmakordselt veini või muud alkoholi just kodus, turvalises keskkonnas. Juhul kui lubada noorel kodus meelemürke tarvitada, on neil ka sõpradega koos olles tunne, et siidri joomine  või suitsetamine ei ole midagi erilist. Sageli keelitavad noort sõltuvusaineid proovima just sõpruskonna tavad ja eksperimenteerimine ning kodune salliv hoiak neid riske kahjuks ei vähenda. Oluline on õpetada noortele, kuidas öelda «ei» ja säilitada samas sõprussuhteid. Lisaks võiks vanemad innustada oma lapsi suhtlema seltskondadega, kus riskikäitumist on vähem.