Lähedased saavad aidata noori alkoholist ja uimastitest eemal hoida

Paljude vanemate hirm on, et alkoholi ja tubaka proovimise järel hakkavad lapsed proovima narkootikume. Foto: Corbis/Scanpix

Eesti koolinoorte alkoholi ja uimastite kasutamise uuringust (ESPAD 2012) selgub, et iga kolmas 11-aastane on joonud ära pudeli õlut või siidrit, iga kolmas 13-aastane on olnud purjus, ligi kolmveerand 15–16-aastastest on suitsetanud ja iga kolmas 15-aastane on proovinud narkootikume.

Uimastite tarvitamine on aastatega kasvanud – kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7 protsenti õpilastest, siis 2012. aasta uuringu andmetel oli katsetajaid juba 32 protsenti.

Lükata võimalikult kaugele

Väga oluline on esimesed sõltuvusainete proovimised võimalikult kaugele edasi lükata – vähemalt täisealiseks saamiseni. Ennetus on tõhus ainult siis, kui seda teha «enne» – enne kui laps juba sõltuvusainetega katsetama hakkab ja kuni lapsevanem on veel tema jaoks autoriteet, teavad rääkida pereterapeudid.

Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna noorsoo- ja ennetusteenistuse vanem komissar Nurmely Mitrahovitš ütles, et kõige enam satuvad alaealised politsei huviorbiiti tubakatoodete ja alkoholi tarvitamise tõttu. Sel aastal on politsei tuvastanud Harjumaal noorima alkoholitarvitajana 11-aastase poisi. Viimasel kahel aastal on kõrgendatud tähelepanu all olnud see, et takistada alkoholi sattumist alaealiste kätte. See tähendab, et rohkem kontrollitakse kaubandusettevõtteid, kus alkoholi müüakse.

Võrreldes eelmise aastaga on Harjumaal alustatud kaks korda rohkem menetlusi juhtumite kohta, mil täisealised on müünud või ostnud alaealistele alkoholi. Politsei statistika kohaselt on narkootikumide tarvitamine noorte seas viimastel aastatel püsinud stabiilsel tasemel, kuid võrreldes alkoholi ja tubaka tarvitamisega on see õnneks vähem levinud rikkumine. Sel aastal on politseini jõudnud juhtumitest noorim ilma arsti ettekirjutuseta narkootikume tarvitanud alaealine 13-aastane kanepit suitsetanud poiss.

Uuringud ja statistilised andmed näitavad, et järjest nooremas eas alustatakse nii suitsetamise kui alkoholi proovimisega ning lapsed ise seostavad alkoholi tarvitamist positiivsete tagajärgedega: see muudab lõbusamaks, sõbralikumaks ja õnnelikumaks.

Politsei vaatevälja sattuvad lapsed on politseikomissari sõnul väga erinevad ja nende pered on erinevad. «On lapsi, kes koolis õpivad väga hästi, kelle mõlemad vanemad on edukad ja töötavad tähtsatel ametikohtadel. On lapsi, kellel on võib-olla natukene rohkem muret ja probleeme, nad ei leia toetust vanematelt või kasvatab neid hoopis vanavanem. Ekslik oleks öelda, et politseisse satuvad halvad lapsed. Meie võtame neid kui abivajajaid, kes vajavad täiskasvanu toetust ja suunamist.»

Nii palju kui on erinevaid vanemaid, on ka erinevaid reageeringuid. Politsei teavitab iga kord lapse seaduslikku esindajat, kui alaealine on seadust rikkunud. «Tihti kuulen politseinikuna vanematelt küsimusi, et kas politsei ei peaks päriskurjategijaid püüdma, selle asemel et tema last kiusab. On vanemaid, kes ei leia, et alkoholi või tubaka tarvitamine oleks mingi rikkumine, ja suhtuvad sellesse täiesti ükskõikselt, nende ainus mure on see, et kes trahvi peab tasuma,» kirjeldas Mitrahovitš vanemate reageeringuid.

Kõige selgemini on tal enda sõnul meeles ühe vanema ütlemine: «Teie olete Eesti riik, võtke mu laps ja kasvatage teda!» Ükski politseinik ei saa aga vanema rolli endale võtta, ta saab anda vaid nõu ja suunata.

«Politseinikuna soovin, et vanem, kes saab kõne politseist, ei hakkaks kedagi süüdistama, vaid mõtleks, mida teha edasi, et selline olukord ei korduks. Palju on neid vanemaid, kes on tekkinud olukorra pärast väga mures ja tahavad oma last aidata, aga ei tea, kuidas seda teha.»

Politseikomissari sõnul on oluline märkamine ja hoolimine. «Hoolimine ei ole lihtsalt tunne, see võib tähendada julguse ja oskuste arendamist, et kaasinimesega ohu märkide korral rääkida ja aidata abi leida,» räägib Mitrahovitš.

Kaaskodanikuna saab igaüks sekkuda, kasvõi tähelepanu juhtides. «Kui teile tundub, et teie ees siidrit ostev tütarlaps ei ole veel 18-aastane, saab alati sellele tähelepanu juhtida. Kui märkate põõsaste taga poisse suitsetamas, siis ei ole keelatud neile märkust teha, et nad korrarikkumise lõpetaksid. Kui mõnes piirkonnas on märgata noorte sagedast kogunemist ja õigusrikkumisi, võib alati sellest informeerida piirkonnapolitseinikku, noorsoopolitseid või kohalikku omavalitsust,» õpetab ta.

Ei väiksele napsile!

Perekeskuse «Sina ja mina» koolitaja ja pereterapeudi Kadri Järv-Mändoja sõnul pakub elu vanematele mitmeid võimalusi, kuidas see teema varakult üles võtta. Näiteks võib juba nelja-aastane küsimusi esitama hakata, kui näeb suitsetavat või purjus inimest.

«Lapsele võiks selgitada, et suits ja alkohol teevad kehale halba ning ei lase tal targaks ja tubliks kasvada. Veidi vanema lapsega saab koos raamatutest ja internetist uurida, kuidas inimese organism areneb, mis on aju ja milliseid käitumisi see mõjutab,» rääkis Järv-Mändoja.

«On oluline, et inimesel oleks tahtejõudu, püsivust, oskust probleeme lahendada, ennast kontrollida ja asju planeerida. Lapse aju alles areneb ja kui sel ajal alkoholi juua, suitsetada või narkootikume proovida, siis ei saa aju enam nii hästi areneda ja need omadused ei kujune välja sellisena, nagu need võiksid,» ütles ta.

Kui laps hakkab juba sõprade pool pidudel käima, tuleks tema sõnul leida aega ja kuulata, kuidas lapse sõpruskonnas peod toimuvad ja mida tema ning ta sõbrad arvavad alkoholist, suitsetamisest ja narkootikumidest.

«Rääkida võiks ka alkoholireklaamidest. Kui vanem teab lapse arvamust, saab ta paremini selgitusi anda. Kui seda ei tehta ähvardava küsitlemise ja moraalijutlusena, tekib arutelu ja see on tõhusa ennetuse osa,» selgitas terapeut.

Mis iganes vanuses need jutuajamised toimuvad, peab vanem selgelt ütlema, et ta ei luba lapsel enne täiskasvanuks saamist neid aineid proovida, sest need on kahjulikud. Kui laps saab täiskasvanuks, võib ta oma käitumise osas ise otsuseid langetada. Hea oleks selle kohta kokkulepe teha. Oma hoiakut võiks vanem korduvalt väljendada.

Sõlmitud kokkulepet tuleks aeg-ajalt meelde tuletada. Piir sõltuvusainete tarvitamisele tuleb kehtestada juba varakult. Tõhusaim ennetus on enne seda, kui laps meelemürke proovib või saab nii vanaks, et sõprade mõju muutub suuremaks kui vanemate oma. See on umbes 10.–11. eluaasta paiku.

Tõhusalt saab piire Järv-Mändoja sõnul kehtestada vanem, kes on üheaegselt nii nõudlik kui ka last toetav. Vastupidiselt paljude vanemate arvamusele näitavad uuringud, et karistused ja ähvardused pikema aja jooksul ei toimi. Laps õpib hoopis varjama ega saa aru, miks ta vanema meelest ei tohiks meelemürke proovida ja kasutada.

«Vanemale võib tunduda, et karistus toimib, kuid enamikul juhtudel jääb märkamata, et suhe lapsega muutub ebausaldusväärsemaks. Ehk siis karistustega tekitatakse ise probleeme juurde. Kui vanem tahab, et tema seatud piirid tegelikult toimiksid, peab ta olema nõudlik, otsusekindel, selge väljendusega ja andma selgitusi, miks midagi nõutakse,» selgitab pereterapeut.

«Sinna juurde peaks käima oskus kuulata, sest kui laps tunneb, et tema mõtted, arvamused ja tunded vanemale korda ei lähe, ei pea ta vanema seatud piiridest lugu. Kui laps kokkulepetest kinni ei pea, peab vanem oma nördimust selgelt väljendama ning uuesti teemast rääkima ja last kuulama. Piiridest kinni pidamist tuleb kontrollida pidevalt. Mitte lapse järele nuhkides, vaid suheldes lapsega, tutvudes tema sõpradega, võttes kontakti teiste lapsevanematega. Kui laps läheb kellegi poole ööseks, võiks rääkida selle lapse vanematega. Huvi võiks tunda sellegi vastu, mida pidudel tavaliselt tehakse ja mida laps sellest arvab.»

Vanemad õpetavad oma lapsi eeskujuga. Kuidas toimida, kui vanem joob veini või teeb suitsu ja laps näeb seda?

«Siis tuleb samuti neist asjadest rääkida, seada selged piirid ja teha kokkulepe. Võib juhtuda, et alkoholi tarbiv ja suitsu tegev vanem ei tunne neist teemadest rääkides ennast vabalt. Lapsele sõltuvusainete kohta reeglite kehtestamine võib vanemale tunduda silmakirjalik, mistõttu teemat välditakse. Tegelikult tuleks aga just lapsega rääkida, oma taunivat hoiakut väljendada ja kokkuleppeid sõlmida. Muidugi ei tähenda see, et vanem oma käitumist üldse jälgima ei peaks. Kasuks ei tule, kui pärast laste nähes lõunalauas joodud klaasi õlut istutakse autorooli, sest ega laps joodud koguseid jälgi.»

Pereterapeudi sõnul teeb laps ikka järelduse, et kui jood, siis võid sõita. Veelgi kehvem eeskuju on purupurjus või hommikuses pohmeluses lapsevanem, sest lapsed ikkagi jälgivad vanemate käitumist.

Kuidas aga märgata, et midagi on viltu? «Kui lapsel tekib probleeme, annab sellest märku tema muutunud meeleolu ja käitumine. Kui lapse ja vanema suhe on hea, tulevad probleemid iseenesest välja. Kui vanem on senini olnud autoritaarne või pole mingil muul põhjusel suutnud lapsega head kontakti hoida, on tal muidugi keerulisem lapsega rääkida ja teada saada, mis toimub. Pingutada aga tasub. Vanem võiks öelda, et on mures ja näeb, et midagi on lahti. Selgitada, et ei taha karistada, vaid aidata.»

Veel võiks rääkida lapse sõprade vanematega ja teiste usaldusväärsete täiskasvanutega, kes lapse elus on.

«Kui ilmneb, et laps tarvitab sõltuvusaineid, tuleks kuulata, miks ta seda teeb, milline vajadus on tarbimise taga. Näiteks võib tegu olla sõprade survega, tõrjutusega. Uuesti tuleks üle rääkida, kuidas alkohol mõjub ja mis kahju teeb. Kui varem on tehtud kokkulepe, et laps ei tarvita, aga nüüd ikkagi ei pidanud lubatust kinni, tuleb olla aus oma tunnete väljendamisel. Kui vanem tunneb, et ta ei saa lapsega kontakti või probleem on suurem ja korduv, tuleb kindlasti otsida abi kas koolipsühholoogilt või perenõustajalt. Ei maksa loota, et küll läheb mööda. Iga purjus oldud kord on lapsele kahjulik,» kinnitab Järv-Mändoja.

Kui vanalt võib näiteks uue aasta tulekul noorele klaasi vahujooki pakkuda? On ju üsna levinud arvamus, et parem las teeb alkoholiga tutvust kodus vanemate silma all kui väljas sõpradega.

Pereterapeudi sõnul võib vahujooki pakkuda siis, kui laps on juba täiskasvanu ja suudab ise oma tervist puudutavaid valikuid teha. Ta soovitab hoiduda lastele mõeldud šampusest ja lapsega klaaside kokku löömisest.

«Lapse joomisest hoidumisele ei aita kaasa sõnumid, et alkohol peab tingimata käima pidulike puhkude juurde. Lapse jaoks on see segadust tekitav. Tal ja lapsevanemal endal on väga raske piiri tõmmata, kui palju on lubatud juua vanematega, kui palju sõpradega, kust maalt on mõõdukas ning kust maalt algab purju joomine,» selgitab terapeut.

Alkoholi peetakse süütuks

Tema sõnul on kergem igasugust joomist üldse edasi lükata, et laps saaks endale käitumisviisi valida alles siis, kui ta on täiskasvanu. «Kui vanem pakub lapsele alkoholi, saab laps aru, et vanema jaoks on vastuvõetav, kui ta edaspidi väljaspool kodu napsitab või muude ainetega katsetab.»

«Isegi siis, kui laps saab koos joomisest väga suure peavalu, ei tee ta loodetud järeldusi. Risk sõltuvusaineid tarbima hakata ja sõltuvusse jääda on ühisjoomise tagajärjel tunduvalt suurem. Peale selle mõjub iga purjusolek lapse ajule kahjulikult ja tema arengut pidurdavalt. Täiskasvanud, kes ise lapsena alkoholi tarbisid, võivad siinkohal öelda, et see on rumal jutt: jõin omal ajal palju, aga toimin ikka väga hästi. Muidugi, ega ise pruugigi aru saada, et midagi viga on, sest puudub võrdlusmoment,» rääkis Järv-Mändoja.

«Aga ehk toimiks seesama vanem ilma teismeeas peetud joominguteta veelgi tõhusamalt?» küsis terapeut.

Aju-uuringud igatahes näitavad, et mida varem alkoholi tarbima hakatakse, seda suuremad on kahjud aju arengule ja seega ka edasisele elule.

Eesti 15–16-aastaste kooliõpilaste seas tehtud uuring näitab, et suitsetamine, alkoholi ja kanepi tarvitamine on seotud. Pea kõik, kes 15. eluaastaks on narkootikume proovinud, on enne suitsetanud, tarvitanud alkoholi ja olnud purjus. Seega on seos väga selge.

Paraku täiskasvanute meelest on alkohol süütum kui narkootikumid. Vaevalt leidub vanemat, kes pakuks lapsele õpetliku kogemuse saamiseks heroiini. Alkoholi ja suitsu suhtes leebe olek aga avab ukse narkootikumidele.

Statistika näitab, et noorte suhtumine alkoholi on üsna vabameelne. Arvatakse ekslikult ja levinud müütide survel, et alkoholi tarbimine käib täiskasvanuks saamise juurde ning joomine on stressi maandamiseks parim võimalus. Tegelikult ei pea joomine olema lapse täiskasvanuks saamise juurde kuuluv paratamatus. Eelöeldule saab iga vanem lisateavet, kui vaatab veebilehte tarkvanem.ee või alkoinfo.ee.