Sten Sang: kas lapsele jõuluvana mängimine on tüütu kohustus?

Sten Sang Foto: Erakogu

Minu jõuluvanakarjäär algas juba varajases nooruses. Kõigest 16-aastasena pidin suurt ja usutavat kingitoojat mängime peretuttava lastele. Tookord oli amet uus ja huvitav, kuid nüüdseks hakkab rutiini mõru maitse punast kostüümi nähes suhu tikkuma. Ja jõulud ei paista maamunalt otsa saavat.

Tavaliselt algab jõuluvanaks valmistumine kõrvaltoas või üldse naabri pool. Jalga lähevad punased 5XL suuruses veniva kummiga püksid. Selga tõmmatakse kooli jõulunäidendist pärit punane jakilaadne moodustis. Näogrimmiga vaeva ei hakata nägema ning ette saab pandud tühjade klaasiaukudega prill-mask. Valge õhuke habe lehvib väga tõetruult ning esimesed «hoo- hoo» hüüatused saavad välja köhatatud.

Meeleolu tõstmiseks otsitakse välja naabri baarikapist Madeiralt kaasa toodud kookosejook. Peagi võib kookoselõhnaline jõulumees asutada end pikale teele naaberkorteri poole. Ukse taga tuleb kõvasti kobistada ning raskelt hingata. Peab ju endast vana mehe mulje jätma ning pikalt teel olnud reisulise mõõdu välja andma. Tavaliselt kangestuvad muidu nii rõõmsalt ringi jooksnud põnnid sekundiga, kui võõras habemega mees ähkides uksest sisse trügib. Kuidagi neile siiski meenub, et tegu on heategija, mitte sarimõrtsukaga. Pärast kiiret meenutust kostuvadki esimesed arglikud salmiread ning tantsukeerutused.

Peagi saab seltskondlik pool läbi ning minu ning kõigi teiste professionaalsete jõuluvanade rõõmuks saab end tihedale graafikule viidates uksest välja libistada. Kiirelt saab naabri juures veel mõne hetke Madeiralt saabunud imejooki lähemalt uuritud ning siis peab tagasi pere juurde kiirustama. Naljakas on iga kord kuulda lastelt, kuidas ma sel aastal jälle jõulumehe külaskäigust ilma jäin. Minu nimega pakid on kenasti siiski ootama jäetud ning oma tantsud ja luuletused saan esitada perekonnast koosnevale publikule.

Muide, ka mina kartsin lapsena paaniliselt jõuluvana. Mäletan, kui ema võttis kord jõulumeest mängima ühe tänaval kostüümiga vastu tulnud võõra mehe. Tema kurjana näivad tumedad silmad ei lähe siiani meelest. Vööl rippus palgi mõõtu vits ning hääl oli kare ja kuri.

Eks jõuluvanasid leidu meil igasuguseid - mõned karedad, mõned kurjad. Teised jällegi tühjade prilliraamidega ning kookoselõhnalised. Head peatset kohtumist selle punase mehega!