Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Lasteaed, kus lapsed käivad suure rõõmuga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kas lasteaed teeb sind rõõmsaks või kurvaks? Räägime suhete ehk sotsiaalse keskkonna tähtsusest lasteaias Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsendi Kristina Nuginiga.

Kaks ema vahetavad mõtteid lasteaiakogemustest. Ühe ema sõnul tahab tema tütar väga lasteaeda minna. Kui ema jõuab õhtul talle varem lasteaeda järele, ei taha laps ära tulla. Mis kõige tähtsam, õpetajad on südamlikud ja soojad inimesed. Teine ema kuulab liigutusega ja nendib, et tema pojal on endiselt aeda minekuga raskusi, kuigi laps on juba kuuene. Ema isegi osalt mõistab poega, sest õhkkond, mis rühma ukse pealt vastu voogab, nõuaks ka temalt, täiskasvanult, pingutust.

Mõlema ema mõtted iseloomustavad muu kõrval ka lasteaedade erinevat sotsiaalset keskkonda. Ühel juhul teeb lasteaiarühma sotsiaalne keskkond nii lapse kui ema rõõmsaks, teisel juhul aga tunnevad nii laps kui ema ennast kurvana ja tajuvad, et lasteaiarühma keskkond nõuab neilt enese kokkuvõtmist, pingutust.

Miks on sotsiaalne keskkond lasteaias oluline?

Lasteaed on lastele üldjuhul esimene kollektiiv, kus nad on samade kaaslastega koos 3–4 aastat. Kõik suhted ja konfliktid mis koos olles tekivad, peavad saama õige suuna. On oluline, et lapsed teaksid, kuidas käituda, ja saaksid ka võimaluse kasutada oma teadmisi, näiteks selles, kuidas teist aidata. Õpetaja ülesanne on positiivset käitumistava lastele mudeldada ehk ette näidata. Sageli on lasteaias kombeks sügiseti, kui lapsed lasteaeda tulevad, korrata üle viisakusreeglid, rühma ja lasteaia tavad ning ootused laste käitumisele. Õppeaasta läheb edasi ja õpetaja hakkab järgima õppekava. Sotsiaalsete oskustega ei tegelda enam süstemaatiliselt ning aina enam hakkab õpetaja lihtsalt reageerima valele käitumisele.

Uuringud näitavad, et lapsevanemad peavad tähtsaks õpetaja professionaalset käitumist konfliktide, ülekohtuse käitumise jms korral ja ka kriitiliste olukordade ennetamisel.

Süstemaatiline tegelemine positiivsete käitumisnormidega aitab aga luua käitumiskultuuri ning arendab lapse kriitilist mõtlemist ja probleemilahendamise võimet. Sotsiaalne areng on protsess, mis kestab kogu elu, lasteaia-, kooli- ja täiskasvanueaski. Tulemused ei tule üleöö. Kõik isiksused on erinevad ja samas on oluline, et kõik need üksteisest erinevad lapsed omavahel olles ennast turvaliselt tunneksid.

Õpetaja reageerimine negatiivsele käitumisele on tõesti vajalik. Kas õpetaja ülesanne oleks reageerida ka siis, kui laps käitub hästi, kui kõik on korras?

Jah, kindlasti. Tavaliselt reageeritakse siis, kui on konflikt, probleem. Hea käitumine, kui laps läheb teisele appi või jagab oma asju, on normaalne. Vahel õpetaja ütleb: «Väga tubli!», vahel märkab ja ei ütle midagi ning vahel ei märkagi. Siin peaks ka õpetaja käitumine olema süstemaatiline. See on tõesti väljakutse, sest aega ju ei ole. Aja võtmine on tähtis nii lasteaiaõpetajatele kui ka lapsevanemale.

Kuid kõige tähtsam on lapsele võetud aeg: aeg last kuu kuulata, temaga asju arutleda ja talle küsimusi esitada, et last ka iseseisvalt mõtlema suunata.

Programm «Kiusamisest vaba lasteaed» keskendub väga ka laste sõnavara arendamisele, et lastel oleks võimalik oma tundeid eristada ja neid väljendada. Tihti lapsed ei oska sõna sisu lahti seletada, kuid õpetajad teevad seda oskuslikult laste endi kogemuste kaudu, lastes neil rääkida ja kirjeldada kokkupuuteid vastavate tunnete ja emotsioonidega.

Mis on indikaatorid või märgid, et lasteaias on sotsiaalse keskkonnaga kõik korras?

Sotsiaalse heaolu näitajaid on lasteaias palju. Asutuse kultuur ehk see, kuidas üksteisega suheldakse, määrab, kuidas on lasteaiakeskkonnas olla kolmel osapoolel: lapsel, vanemal ja õpetajal. Rühmas on ka õpetajaabi, kellel on oma suhted laste ja rühmaõpetajatega. Kuidas suhtub lasteaia juhtkond õpetajasse? Kus on asutuse juhi fookus, kas ta näeb õpetajate head tööd või üksnes probleeme? Ka lapsevanematel on oma ootused lasteaiale, erinevad ettekujutused, kuidas ja mida lastele eelkoolieas õpetada.

Missugused on Eesti lasteaedade käsutuses olevad metoodikad laste sotsiaalse arengu järjepidevaks toetamiseks?

Õppekavas on ette nähtud sotsiaalsete oskustega tegelemine. Õpetajad teevad seda kindlasti, kuid väga erinevalt. Selgelt laste omavahelistele suhetele suunatud programm, mida me ka Tallinna Ülikoolis uurinud oleme, on «Kiusamisest vaba lasteaed». Nii õpetajal kui lastel on abiks suhtlusteemade käsitlemisel lillad karud, õpetaja saab kasutada ka metoodilist kohvrit, kus on teema arenduseks sobivad pildid ehk vestluskaardid, massaažiraamat jpm. Rühmas

puhkeb aeg-ajalt laste vahel tülisid, mille lapsed ise ära lahendavad, vahel ei pane õpetaja neid tähelegi. Seetõttu õpetaja ei tea, kas keegi jäi kaotajaks, kas kellegi tundeid haavati. Programm aitab aga mitmesuguseid situatsioone tuua kogu lastegrupi fookusesse ja annab põhjust arutlemiseks, mida, miks ja kuidas laste arvates teha võiks. Järjepidevus aitab tähelepanu all hoida ka positiivset ehk oodatavat sõbralikku ja abistavat käitumist.

Kui uurisime, mida arvavad lapsevanemad, kelle laste rühmaõpetajad seda programmi rakendavad, selgus, et vanem ei kujuta ikkagi ette, mida ja kuidas tehakse. Kindlasti aitaks, kui õpetajad mängiksid koos lapsevanematega läbi pedagoogilise protsessi, tutvustaksid materjale, mida nad kasutavad. See annab vanemale turvatunde, et õpetaja tegutseb järjepidevalt selle nimel, et lastel oleks hea koos olla. Ka õpetajad ise tunnevad, et nad peaksid ja tahaksid vanemaid rohkem kaasata, neile tegevusi tutvustada jne.

15 protsenti küsitletud lapsevanematest ütles, et kiusamist on vähemaks jäänud. 13 protsenti vanematest ütles aga, et kiusamist on juurde tulnud. Seda tulemust saab seletada laste teadlikkuse suurenemisega, nad märkavad rohkem ja räägivad ebaõiglasest kohtlemisest, otsides täiskasvanu tuge. Muutused on märgatavad.

Mida õpetajad uuringute järgi räägivad?

Programmi hakkasid esmalt kasutama igas vanuses lasterühmade õpetajad. Õpetajad andsid tagasisidet, et «Kiusamisest vaba lasteaaia» programmi ehk süstemaatilist tegelemist sotsiaalsete oskustega peaks alustama juba kolmeaastaste lastega ja/või juba sõimerühmas – kohe, kui laps kollektiivi tuleb.

Programm põhineb neljal põhiväärtusel: austus, julgus, sallivus, hoolivus. Nende mõistete tähendus sai lastele sügavamalt selgeks.

Õpetajate sõnul muutusid lapsed julgemaks: kasvas julgus enda eest seista ja teatada olukorrast, kus miski ei meeldinud. Mõni laps tuleb päevas 6–7 korda õpetajaga rääkima: «Õpetaja, mul on veel üks asi südamel....» Vahel jääb mulje, et laps just nagu ei usu, et õpetaja vaatab silma ja tõesti kuulabki.

Lasteaiarühmades arenesid uued traditsioonid. Näiteks karu koosolek, sõbrasalm või tunnussalm, muusika koosoleku alguses. Õpetajate sõnul muutus tihedamaks ja tõhusamaks koostöö teiste rühmaõpetajatega, abiõpetajate ja ka lapsevanematega. Seati sisse metoodikat tutvustavad stendid. Enamik uuringuid näitab, et Eesti õpetajatel on suur enesetäiendamise soov.

Kas Eesti lasteaiaõpetajad erinevad iseõppimise soovi poolest teiste maade õpetajatest?

Ingliskeelses keskkonnas on lihtsalt õppevahendeid rohkem. On eraldi kirjastused, kes kirjastavad paberkandjal juhendeid, igasugu pedagoogilisi mänge, puslesid, õppefilme jm. Eesti õpetajad tunnevad sellistest asjadest puudust. «Kiusamisest vaba lasteaaia» metoodika juures hindavadki õpetajad toetavate materjalide olemasolu.

Märka head käitumist

Oluline on laste heale käitumisele tähelepanu juhtida, võtta aega sellest rääkimiseks ja anda lastele võimalust rääkida.

• Miks oli oluline sellises situatsioonis just nii käituda?

• Missugused olid teised võimalused?

• Mida see tähendas sellele lapsele, keda aidati?

Missugune õhkkond valitseb lasteaias?

Kas soovite oma lapse lasteaiale tunnustust avaldada? Või tunnete hoopis, et lasteaias on midagi justkui liimist lahti õhkkonna, õpetajate suhtumise või käitumisega? Sellisel juhul tasub uurida, millal lasteaed plaanib läbi viia psühhosotsiaalse keskkonna hindamise, ning selles kindlasti osaleda.

Tervise Arengu Instituut on koostöös spetsialistidega töötanud koolieelsete lasteasutuste jaoks välja tasuta veebipõhise töövahendi koos küsimustikega. Küsimustike abil saavad nii lasteaiatöötajad kui lapsevanemad anda hinnangu lasteaia psühhosotsiaalsele keskkonnale järgmistes valdkondades:

• sõbraliku ja toetava õhkkonna loomine,

• koostöö ja aktiivõppe toetamine,

• füüsilise ja vaimse vägivalla keelamine,

• loovuse väärtustamine,

• lasteaia ja kodu koostöö edendamine,

• võrdsete võimaluste loomine.

Hindamise eesmärk on:

• saada teada oma lasteaia psühhosotsiaalse keskkonna tugevad ja nõrgad küljed,

• hindamise tulemuste põhjal määratleda arenguvajadused ja planeerida vajalikke tegevusi olukorra parandamiseks,

• luua paremad võimalused laste ja töötajate vaimseks, emotsionaalseks, sotsiaalseks ja füüsiliseks heaoluks kaugemas perspektiivis,

• aidata töötajatel ja lapsevanematel väärtustada psühhosotsiaalset keskkonda kui olulist tervisemõjurit.

Küsimustiku koostamisel on kasutatud alusmaterjalina Maailma Terviseorganisatsiooni küsimustikku (Creating an Environment for Emotional and Social Well-Being. WHO, 2003), mida on kohandatud Eesti koolieelsetele lasteasutustele. Küsimustiku koostamisel osalesid Aita Arund ja Inge Tamm (lasteaedade esindajad), Kärt Käesel (Eesti Koolipsühholoogide Ühing), Tiina Peterson (Haridus- ja Teadusministeerium), Siivi Hansen ja Liana Varava (Tervise Arengu Instituut), Merike Kull (Tartu Ülikool) ja Avelo Konsultatsioonid.

Kuidas hindamises osaleda?

• Psühhosotsiaalse keskkonna hindamise tööriist Terviseinfo veebikeskkonnas on lasteaedadele kasutamiseks avatud olnud alates 2013. aasta jaanuarist.

• Hindamises saab igal aastal osaleda iga Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud koolieelne lasteasutus.

• Iga aasta oktoobris saavad kõik Eesti koolieelsete lasteasutuste juhid Terviseinfost oma e-posti aadressile (allikas: EHISe andmebaas) kirja koos konkreetse lasteasutuse paroolide ja juhistega hindamise läbiviimiseks.

• Hindamisperiood, mille jooksul saab lasteasutus endale sobival ajal hindamise läbi viia, kestab 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juulini.

• Hindamine on anonüümne. Vastuste põhjal loob programm küsitluse läbi viinud lasteaiale tulemuste raporti, mille alusel on võimalik planeerida arendustegevusi laste ja töötajate heaolu toetamiseks.

Allikas: www.terviseinfo.ee

Tagasi üles