Üha enam inimesi valib minimalistliku elustiili, mis on palju keskkonnasõbralikum ja vastutustundlikum: vähem asju tähendab vähem keskkonnamõjusid. Kuna minimalistid elavad väiksemates korterites ja majades ning paljud neist on loobunud ka auto kasutamisest, on ka energia tarbimine väiksem, kirjutab detsembrikuu ajakiri Sensa.
Kuidas vähemaga õnnelik olla?
Siiski ei tähenda minimalistlik elustiil ainuüksi elu väikeses korteris ja piiratud koguse asjadega – minimalism kaasab kõigi eluvaldkondade lihtsustamist, loomaks elus ruumi sellele, mis on sulle kõige olulisem.
Kui soovid oma elu kõigest üleliigsest vabastada, siis:
1. Koosta nimekiri prioriteetidest. Millised 4-5 asja on sinu elus kõige olulisemad? Mis tekitab sinus kõige rohkem rahulolutunnet? Esimene samm on äärmiselt oluline, seega ära jäta seda vahele: oma elu lihtsustamine ning kõige mittevajaliku eemaldamine loob ellu ruumi ja aja tegelemaks asjadega, mis sind tegelikult õnnelikuks teevad. Sa pead teadma, mis need asjad on.
2. Võta kohustused vaatluse alla. Pane kirja kõik oma praegused kohustused: tööst ja kodustest toimetustest kuni hobide ja laste kooliväliste tegevusteni. Mõtle hoolega, millised neist tegevustest sinu elu tegelikult paremaks muudavad ja seda rikastavad. Eemalda kohustused, mis pole sinu prioriteetide nimistuga kooskõlas. Kui see näib liialt raske, alusta kohustuste kõrvaldamist ükshaaval. Vabanenud aega kasuta millegi sellise tegemiseks, mis sind tõeliselt õnnelikuks teeb.
3. Õpi ütlema «ei». See on oma elu lihtsustama õppivate inimeste võtmeoskus. Kui sa ei oska öelda «ei», kipud alati liiga palju enese kanda võtma.
4. Lõpeta tarbetute asjade ostmine. On üsna tõenäoline, et sul on juba olemas kõik, mida vajad, kui isegi mitte rohkem. Enne kui tõttad kaubanduskeskuse järgmisele osturallile, mõtle järele – ehk meeldiks sulle pigem looduses jalutada. Ostlemine võib küll pakkuda ajutist rahuldust, kuid uuringud kinnitavad, et see õnnetunne ei kesta kuigi kaua. Uued teadmised, kogemused ja elamused pakuvad hoopis pikaajalisemat õnnekogemust.
5. Vabasta kodu liigsetest asjadest. Alusta ühest sahtlist, riiulist või toanurgast. Kogu kõik sealt leitu ühte virna. Seejärel võta hunnikust välja vaid need asjad, mida sa tegelikult kasutad. Ülejäänu viska kas minema, müü maha või anna ära kas sõpradele või heategevuseks.
6. Vabane ülearusest mööblist. Pärast tarbetust kraamist vabanemist mõtle, kas vajad enam nii palju mööblit? Mida vähem mööblit toas on, seda parem (seda muidugi mõistlikkuse piires). Eemalda oma kodunt kõik, mida sa ei vaja, ilma elementaarset mugavust ohverdamata. Võid juhinduda järgnevast reeglist: kui mingil kummalisel kombel kaoksid sinu korterist korraga kõik mööbliesemed, siis milliste asemele tuleks sul hankida uued ja ilma milleta saaksid sa rahulikult edasi elada?
7. Kraami töölaud. Asju täis töölaud ei lase sul keskenduda, muudab su süsteemituks ja suurendab tööstressi. Eemalda töölaualt kõik asjad ja aseta need kuhja. Vaata läbi kõik paberid – kui need on tõepoolest vajalikud, siis pane need kausta, kui ei, siis anna kolleegile edasi või viska minema. Aseta kõik vajalikud asjad käeulatusse ja töölaua sahtlitesse. Ideaaljuhul on su laual vaid arvuti, märkmeplokk, pliiats ja võib-olla ka perekonnapilt.
8. Korrasta e-postkast. Kas sinu e-posti sissetulevate kirjade kaust on tulvil loetud ja veel lugemata e-kirjadest, millest mõned on juba mitme nädala või isegi mitme kuu vanused? Tühi sissetulevate kirjade kaust on samaväärne korras töölauaga – tunned, et asjad on hallatavad ning see rahustab. Kustuta sõnumid, mida sa ei vaja, katalogiseeri need, mis on olulised, ja säilita süstematiseeritud kaustades. Vasta igale e-kirjale, millele on võimalik kohe vastata, ja kustuta või katalogiseeri see kohe. Tõsta vastamist vajavad kirjad kausta «Tee ära!». Alati, kui e-posti kontrollid, järgi samu reegleid ja hoia postkast korras.