Naine24.ee lugeja kirjutab suhetest, mis oma pealiskaudsuse tõttu meenutavad kiirtoitu.
Lugeja kirjutab: tarbides suhteid kui kiirtoitu
6. detsember 2013, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks big mack ja kartulid palun!» ütled sa teenindajale. Sama suhtumisega sisened ka ööbaari, vaadates otsiva pilguga ringi ja leides sulle meeldiva sinise kleidiga neiu või valge lipsuga noormehe. Otsus baseerub välimusel ja see on kiire valik. Ja ometi pole veel sõnagi vahetatud, ent joodud on piisaval hulgal alkohoolset jooki ning sa arvad teadvat, keda just sellel päeval oleks aeg enda poole tõmmata või temaga juttu tegema minna.
Ega alguses vist keegi ei mäleta, kuidas see alguse sai. Mingist tobedast küsimusest või moodsama nimetusega pick up line´ist, mis avab loodetavasti tee suhtlemise jätkule.
Meesterahvad kindlasti vangutaksid pead ja ütleksid, et ega nad ei käigi väljas linna peal endale kedagi otsimas. Naised löövad ennast üles alati kui välja lähevad. Nad lähevad ju kõigest sõbrannadega ega nad ju ei tulnudki kosjakontorisse. Või siiski? Kes luiskab kellele?
Pärast rasket töönädalat on loomulik, et tahaks kuskil auru välja lasta ning veeta aega koos sõpradega. Ometi on tööde ja tegemiste kõrvalt ka kaaslase otsing kujunenud kiirtööks, mis lihtsalt ette võetakse. Tekib see ahastav tunne, et kõigil on keegi, miks mul ei ole? Loomulikult selle jaoks, et endal keegi lõpuks sellisel viisil leida, on vaja tutvuda mitmete ja mitmete inimestega.
Mõni ei taha ega oskagi olla üksinda ning vajab enda lähedale kogu aeg kedagi. See omakorda teeb sõltuvaks. Kas ei oleks lihtsam õppida seisma oma jalgadel, kui pidevalt ennast kinnitada kellegi külge?
Üksindus - see tunne, mis tekib, kui mõtled hetkedele, mil oled üksi ega saa neid hetki kellegagi jagada. Ometi ju tahaks. Aga kas see paneb sind haarama õlekõrrest, et käia iga nädalavahetus väljas, võtta kaasa on wingman või wingwoman (abiline, kes aitab sul läheneda potentsiaalsele partnerile) ja leida omale partner? Milleks kiirustada? Meeleheitlik otsing peegeldub sinu sõnadest või käitumisest väljapoole ning oled seetõttu kergesti etteaimatav. Ja seetõttu oled kas eemaletõugatav või üheõhtulõbu.
Kõige paremad suhted on need, mis baseeruvad sõprusel. Kui sa ei saa oma kaaslasega olla hea sõber, kuidas sa siis kavatsed temaga kaua aega koos veeta? Kui sa oled saanud kellegagi tuttavaks kas töö, kooli, huvialaringide, spordiharrastuste kaudu, siis oled sa otsinud mida? Sa ei olegi midagi otsinud. Inimene lihtsalt on kujunenud sinu sõbraks. Täpselt samamoodi nagu ei kujune ühest õhtust kohe mingisugust kaaslast, aga ometi, see võib olla mingisuguse suhte alguseks. Kuidas sa tead, et sa oled kõige adekvaatsem hindama inimest joobes olekus? Ja isegi kui sa ei ole midagi tarvitanud, miks sa arvad, et just ennast ilusasti riidesse pannes ja pimedas ruumis leiad oma hingesugulase? Juba see, et sa oled ennast sättinud võib-olla tunde, tähendab, et sa pole oma loomulikus olekus.
Lõõgastuda on muidugi vaja. Aga kas sellest lõõgastusvahendiks peab olema alati rohke alkohol pimedas ruumis? Võimalik, et see on kujunenud selle kiire maailma osaks. Võimalik, et aeg on lihtsalt selline, et tantsitakse nii, kuidas juhtub, ning kontvõõrastega suud kokku panna on normaalne. Ära siis solvu, kui sa astud kellegagi kiiresti suhtesse või kolid kokku ja hiljem avastad, et see oli kõigest välimusel põhinev atraktiivsus, ent inimest kui sellist sa tegelikult ei tundnudki.
Selle kirja autor on Maili Hütt.