Paraku peab raamatukoguhoidja nentima, et väga agaralt lapsed seda võimalust ei kasuta, sest enamasti eelistatakse võlgnevus kinni maksta. «Aeg ja elutempo on sellised, et inimesed on üldjuhul valmis loovutama pigem 15 senti kui 15 minutit,» tõdeb Kengsepp. «Sageli tagastavad laste laenatud raamatuid ka nende vanemad. Vahel öeldakse, et hea on teada, et see võimalus on olemas, kuid lugemiseks aega ei leita.»
13. novembri seisuga on end priiks lugenud 262 last. Kokku loeti 9075 minutit (151 tundi ja 15 min).
Kergemini on kampaaniaga kaasa mindud siis, kui loetavate minutite arv on väike, 9-15 minutit. Samas on raamatukoguhoidja sõnul loetud ka poolteist tundi jutti. Usinamad lugejad on pigem algklasside lapsed, kes pärast lugemist jäävad vahel õhinal loetust muljeid jagama. Lisaks vähendavad lugemisega oma võlgnevust rohkem need lapsed, kes niigi päris tihti raamatukogus aega veedavad.
«Kõige toredamad on olukorrad, kui laps otsustab lugemise kasuks, leiab raamatukogust enda jaoks tõeliselt köitva raamatu ning unustab end lugema,» rõõmustab Kengsepp. «Nii luges näiteks üks väike poiss Louis Sachari raamatut «Pahupidikooli isemoodi lood». Ta laenas raamatu ka koju ja nüüdseks on läbi lugenud kõik selle sarja kolm raamatut.»
Raamatuga priiks lugeda tahaks ka vanemad
Tallinna Keskraamatukogu töötajatele on jäänud mulje, et need, kes priiks lugemise võimalust on kasutanud, oskavad seda ka vääriliselt hinnata. «Oma tegutsemisega on ikkagi ju lahendatud võlgnevuse probleem ja lisaks on saadud häid emotsioone raamatukaante vahelt. Raamatukogus on olnud ka juhtum, kus üks sõbranna veenis teist nii kaua kuni too lugeski ennast priiks. See oli eriti vahva,» märgib Kengsepp.
Kampaaniat hindavad lisaks lapsevanemad, kes peavad seda võimalust vastutustunnet kasvatavaks ja harivaks. Samas on raamatukoguhoidjad märganud, et mingil põhjusel võib vanemate innustumine olla pöördvõrdeline lapse arvamisega.
«Võib ka öelda, et kampaania «Raamatuga priiks» on elevust tekitanud täiskasvanud lugejates, kellest nii mõnigi on avaldanud soovi lugeda end viivisest vabaks,» lisab Kengsepp. «Või siis on nalja visatud, et kui saaks kodulaenu ka nii tasuda, oleks eriti hea.»