Sten Sang: miks üks töötaja peab kolme töö ära tegema?

Sten Sang. Foto: Erakogu.

Mäletan aegu, kui tööülesanded olid konkreetselt ja loogiliselt jagatud. Nüüd otsib tööandja aga ühte inimest mitmeid erinevaid tööoperatsioone läbi viima. Makstes muidugi palka jätkuvalt vaid ühe inimese jagu.

Kõige kurioossem lugu arenes 2006. aastal ühes Pärnu toidukaupluses sisevalve töötaja ametis olles. Esialgu sain aru, et pean ikka julgeoleku tagamise ning varguste tõkestamisega tegelema. Reaalsuses pani poe juhataja mulle oma suva järgi lisaülesandeid saalis riiulite täitmisega. Ühel hetkel ta lihtsalt otsustas, et sisevalve töötaja ülesanne on täita alkoholiletti, kuna siis on mul hea ülevaade pudelite arvust...

Noore ja rohelisena ei julgenud ma talle ka vastu astuda - tegu oli ju siiski minust kõrgemal positsioonil asuva töötajaga. Mõõt sai täis sel hetkel, kui juhataja tahtis sundida mind kinni maksma varastatud kalli margi alkoholipudeleid. Eriti naljakas oli siinkohal, et varguse päeval ei olnud ma isegi mitte tööl.

Mõned kuud see töösuhe veel kestis, kuid peagi leidsin endale inimväärsema ametiposti. Jätkasin küll samas valdkonnas, turvatöötajana. Uues poes oli režiim nii laadna, et see jäi nii mõnelegi poe töötajale pinnuks silma. Üks tähtsam ja sõnakam kärataski mulle puhkepausi ajal, et minust polevat seal kaupluses mitte mingit kasu. Daam muidugi ei teadvustanud endale, et 99 protsenti turvatööst seisnebki nähtaval olemises ning ennetavas tegevuses. Järelikult olime meeskonnaga piisavalt palju silmapiiril, et kurikaelad kraami põue toppima ei tahtnud tulla.

Pooleteist aastat tagasi sattusin taas objektile, kus pidin end erinevate ülesannete vahel pooleks rebima. Alustasin seal töökohal ühe ekraani taga andmeid sisestades ning pool aastat hiljem avastasin end juba kolme ekraaniga opereerimast. Töö algusajal vastutasin ühe värava eest ning lõpuks avasin väravaid, mida ma füüsiliselt ei näinudki ja mis asusid sadade meetrite kaugusel maja taga. Ahjaa, kõige parem osa loo juures - ametinimetus oli turvatöötaja, kuid reaalselt täitsin enamik aega logistiku ning administraatori ülesandeid.

Ka pereringis oleme arutanud tööandja eetilisuse üle, kui mitmete inimeste ülesanded suunatakse vaid ühele elluviijale. Mu pereliige on olnud pikalt tegev koka ametis. Varasemalt maksti lisatasu, kui kokk lisaks oma tööle ka materjali ette valmistas ning ruume koristas. Ühel hetkel aga süsteemi muudeti ning nüüd kuulusid need koka ametisse mittepuutuvad lisatööd ilusasti juba põhitöö ülesannete hulka. Samal ajal kärbiti veel masuga seoses kümme protsenti ka bruto töötasu.

Mõne aja pärast läks masu üle ning tööandja oma arust tõstis palka. Tõstis lausa kaks protsenti ning kuulutas seda heldet käiku kogu kollektiivi ees. Muidugi vajus ta näost ära, kui üks töötajatest mainida julges, et vana palgatasemeni on veel pikk maa minna...

Lõpetuseks küsin - kes ütles, et eestlane laisk on? Lausa kolme inimese töö teeb üks agar ja alati valmis Maarjamaa kodanik vapralt ära. Palgapäeval võtab oma kolmesaja-eurose netopalga vastu ning läheb kenasti panga iseteenindusse makse tasuma. Elu nagu lill.