Oled sa nõus, et eesmärkide püstitamine on kõige lihtsam asi maailmas? Me kõik ju püstitame endale mingid «eesmärgid» 31. detsembril, lubades uuel aastal näiteks perega rohkem aega veeta, rohkem raha teenida, kaalu kaotada jne, kirjutab koolitaja Kaido Pajumaa portaalis Motivaator. Aga missugune on reaalne tulemus?
Seitsmesammuline tehnika oma eesmärkide ja unistuste täideviimiseks
Statistika näitab, et inimesed suudavad püstitatud eesmärkidest ja tegevuskavast kinni pidada esimesed 3 nädalat. See on periood, mil oleme entusiastlikud ja päriselt pingutame. Ja siis, pahh… tagasi oma mugavustsooni (kus on hea ja turvaline olla), ootama uut aastavahetust, et jälle uued eesmärgid seada.
Miks see niimoodi on?
Vastus peitub meie ajus (täpsemalt alateadvuses), selle ehituses ja meie alateadlikes protsessides, mis kujundavad meie harjumusi. Meie ajumassist koosneb 17 protsenti teadlikust osast ning 83 protsenti alateadlikust osast. Nagu sellest veel vähe oleks, vastutab see 83 protsenti alateadlikust osast kuni 98 protsendi ulatuses eesmärkide saavutamise eest. Meie teadlik mõistus avaldab eesmärkidele mõju aga vaid 2-4 protsenti.
Seega, me võime küll eesmärke kirja panna, ja neid ka täie mõistuse juures endale ette lugeda, aga nii kaua, kuni see informatsioon alateadvusesse ei jõua, on see kasutu ning püsivat muutust kaasa ei too.
Mida siis teha?
Üheks heaks võimaluseks on kasutada 7-etapilist eesmärkide saavutamise protsessi:
1) Pane eesmärgid kirja
Kirjuta oma eesmärgid üles. Ära jäta neid lihtsalt mõtte tasandile enda pähe, sest sa ei suuda seal neid konkretiseerida, analüüsida ja nendega seonduvaid tegevusi välja töötada. Kirjuta eesmärgid üles, kuid mitte liiga palju, maksimaalselt 3 eesmärki korraga.
2) Tunneta oma eesmärki
Isegi, kui sa ei tea veel, kuidas eesmärki saavutada, püüa ette kujutada, kuidas sa end tunneksid, kui selle saavutaksid. Sellisel viisil annad sa alateadvusele märku, mida sa täpselt soovid, ja väidetavalt hakkab see otsima võimalusi, kuidas seda ellu viia (uuringud näitavad, et meie aju ei suuda eristada, mis toimub «päriselt» ja mida me ette kujutame).
3) Vii harjumused eesmärkidega kooskõlla
Eesmärkide püstitamiseks vajad sa vaid ühte teadlikku mõtet. Nende saavutamiseks aga mitut alateadlikku harjumust. Kõik, mis toimub teadlikul tasandil, on meie käeulatuses. Kõik, mis on meie alateadlikul tasandil, on meie eest varjul. Seega peame oma eesmärgid saavutama vahenditega, millele meil puudub isegi otsene ligipääs. Seetõttu on esmatähtis mõista oma harjumusi ja viia need kooskõlla sellega, mida saavutada tahame (kui meil on harjumus süüa igal õhtul karp šokolaadi, ei ole see kindlasti kooskõlas eesmärgiga kaotada järgmise kuuga 3 kg).
4) Midagi peab muutuma
Kui sa soovid saavutada uusi eesmärke, pead sa midagi oma elus muutma. Kui sinu senine suhtumine ja käitumine on toonud sind tänasesse seisu, aga sa ei ole sellega rahul, siis oleks rumal arvata, et midagi muutuks, kui sa ise jätkad samas vaimus. Alusta kasvõi oma suhtumisest – muuda oma suhtumist. Ainult teadmised (informatsioon) sellest, kuidas ja mida võiks teha, sind eesmärkide poole ei vii. Teadmised tuleb panna praktikasse.
5) Koosta plaan
Pane paika kõige elementaarsed tegevused, mis on sinu hinnangul vajalikud, et eesmärk saavutada. Mõtle hästi reaalselt ja praktiliselt läbi need konkreetsed sammud, mida pead selleks ette võtma, et võiksid kasvõi teoreetiliselt eesmärgini jõuda. Kuni sul pole plaani, ei oska sa astuda esimest sammu.
6) Tee iga päev midagi
Hea oleks, kui saaksid iga päev teha midagi, mis aitaks eesmärgile lähemale liikuda. Selle kaudu õpid tegutsema, kujundad uusi harjumusi ning treenid mõistust ja suhtumist, mis kõik sind eesmärkide suunas aitavad.
7) Hinda oma tulemusi ja korrigeeri
Aga isegi tegutsemisest ei ole küllalt. Lisaks sellele tuleks pidevalt hinnata seni tehtut ja saavutatut, ning vajadusel teha korrektuure. Soovitatav on seda teha igal pühapäeval – kas selle nädala tegevused on mind soovitule lähemale viinud? Kui on, siis jätka samas vaimus. Kui ei ole, siis ole julge tegema korrektuure.
See on lihtne, kuid võimas kava oma eesmärkide püstitamiseks ja ka nende suunas reaalseks liikumiseks. Üks olulisemaid punkte selles on kolmas – meie harjumused. Me oleme harjumuste vangid, ja harjumusi on väga raske muuta ilma tugeva distsipliinita (seepärast üldjuhul eesmärgid vaid paberile jäävadki). Aga see on võimalik. Alustada tuleks lihtsalt väikeste ümberkorraldustega oma elus (näiteks 15 minutit varasem ärkamine, kui tunned, et ei jätku piisavalt aega, või kergema toidu söömine, kui tunned, et kehakaal on liiga suur).