Statistika näitab, et inimesed suudavad püstitatud eesmärkidest ja tegevuskavast kinni pidada esimesed 3 nädalat. See on periood, mil oleme entusiastlikud ja päriselt pingutame. Ja siis, pahh… tagasi oma mugavustsooni (kus on hea ja turvaline olla), ootama uut aastavahetust, et jälle uued eesmärgid seada.
Vastus peitub meie ajus (täpsemalt alateadvuses), selle ehituses ja meie alateadlikes protsessides, mis kujundavad meie harjumusi. Meie ajumassist koosneb 17 protsenti teadlikust osast ning 83 protsenti alateadlikust osast. Nagu sellest veel vähe oleks, vastutab see 83 protsenti alateadlikust osast kuni 98 protsendi ulatuses eesmärkide saavutamise eest. Meie teadlik mõistus avaldab eesmärkidele mõju aga vaid 2-4 protsenti.
Seega, me võime küll eesmärke kirja panna, ja neid ka täie mõistuse juures endale ette lugeda, aga nii kaua, kuni see informatsioon alateadvusesse ei jõua, on see kasutu ning püsivat muutust kaasa ei too.
Üheks heaks võimaluseks on kasutada 7-etapilist eesmärkide saavutamise protsessi:
Kirjuta oma eesmärgid üles. Ära jäta neid lihtsalt mõtte tasandile enda pähe, sest sa ei suuda seal neid konkretiseerida, analüüsida ja nendega seonduvaid tegevusi välja töötada. Kirjuta eesmärgid üles, kuid mitte liiga palju, maksimaalselt 3 eesmärki korraga.
Isegi, kui sa ei tea veel, kuidas eesmärki saavutada, püüa ette kujutada, kuidas sa end tunneksid, kui selle saavutaksid. Sellisel viisil annad sa alateadvusele märku, mida sa täpselt soovid, ja väidetavalt hakkab see otsima võimalusi, kuidas seda ellu viia (uuringud näitavad, et meie aju ei suuda eristada, mis toimub «päriselt» ja mida me ette kujutame).