Lugeja kirjutab: ülemuse ahistamine sundis töölt lahkuma

Pilt on illustreeriv. Foto: Caro / Scanpix

Kutsusime lugejaid üles jagama oma kogemusi seksuaalsest ahistamisest. Oma loo kirjutas meile noor naine, kes ei näinud ülemuse ahistamise lõpetamiseks muud lahendust kui tööst loobumine.

Olin tol ajal 18-aastane. Käisin Tallinnas koolis ja seal oli aeg minna välipraktikale. Leidsin sobiva koha, ülemus oli tore ja sõbralik mees, kellel oli sõrmus sõrmes ning kodus pere. Igatahes alguses oli kõik hästi. Ma olen alati olnud selline väga sõbralik ja kiiresti seltsiv.

Ühel päeval oli tööl ülemus ka aitamas, sest objektiga oli kiire. Tegin oma tööd, kui ühtäkki tuli ülemus ruumi ja hakkas igasuguseid asju küsima. Algul polnud sellest miskit halba, aga üks hetk küsis ta: «Kas naiste eneserahuldamine on sinu meelest normaalne või ei?»

Mul jäi suu lahti ja ma ei saanud aru, miks ta sellist asja küsib. Ütlesin siis oma arvamuse, aga ei osanud arvata, et sealt edasi tuleb küsimus: «Kas sa ennast ka rahuldad?» Vastasin seepeale, et see on väga privaatne asi, mida teistega ei arutata ning lahkusin ruumist. 

Sama päeva õhtul, kui läksin kojuminekuks tunkesid seljast võtma, avanes järsku uks ja sisse vaatas ülemus. Ma palusin, et ta ukse sulgeks ning ta tegi seda. Läks aga pool minutit mööda ja ta avas selle uuesti, nagu see oleks tema jaoks mingi mäng. Sain sellest hoolimata riidesse ja seadsin sammud kodu poole.

Järgmisel päeval ei läinud kaua kui sain seina värvides laksu vastu tagumikku. Keerasin end ringi ja ütlesin: «Olgu see esimene ja viimane kord!». Sellele vastas ta vaid valju naeruga ütles, et see oli nali. Hoiatasin, et kui ta tahab, et ma seal töötaksin, siis jätab ta sellised naljad ja laseb rahus töötada.

Samal õhtul ütles ülemus, et vabanduseks viib mind autoga koju. Ma ütlesin, et saan ise ka mindud, aga ta lausa sundis ja omamoodi ähvardas mind, et kui ma ei lase tal end koju viia, siis homme pole mul mõtet tööle tulla. Kahjuks olin sellest töökohast sõltuv, sest elasin siis juba omaette ja üüri oli vaja maksta. Igatahes läksin siis autosse. Seal jätkus ülemuse perversne jutt ja ma ainult vaikisin.

Järgmine päev oli ainus normaalne päev, mil sain rahulikult tööd teha, sest me polnud kahekesi. Kui kipsipanija lahkus, läks olukord veel hullemaks. Hommikul piilus ta, kuidas ma riidesse panen. Enda vabanduseks ütles, et tuli kohvi tooma.

Kui olin hiljem tagaruumis lõunatamas, tuli ülemus ja istus mulle kaksiratsi sülle. Palusin tal maha ronida, aga ta vaid naeris ja nimetas seda naljaks. Seejärel üritasin teda päris tugeva jõuga maha lükata, aga ta hoidis mind kõvasti kinni ning üritas suudelda. Lõpuks sain tast lahti ja kuna objekt oli suur, jooksin ühte tühja ruumi, kus oli selline nurk, et ruumi sisse vaadates ei näe kedagi. Istusin sinna maha ja hoidsin hinge kinni, et ta mind ei kuuleks.

Kohe kuulsin ka hõikeid: «Tule nüüd tagasi, ma tegin ainult nalja!» Mis nali see selline on? Ma olin täiesti endast väljas ja lootsin, et ta ei leia mind. Istusin senikaua, kuni suutsin enda jaoks selgeks teha, kas selline raha, mis tuleb koos ahistamisega, on tähtsam kui rahulik elu. Tõusin püsti ja läksin ülemuse juurde. Ta üritas pidevalt mulle läheneda, nii et pidin rääkides samal ajal taganema.

Lõpuks ütlesin, et olin teda hoiatanud ja nüüd peab ta ise objekti lõpetama. Haarasin oma asjad ja lahkusin. Jäin küll rahast ilma, aga sain vastikust ahistajast lahti. 

Kahjuks ei kulgenud elu pärast seda sugugi hästi. Ma ei julgenud enam kuhugi praktikale minna, ega ka tööd otsida. Lõpuks leidsin oma järgmise töö alles aasta aega hiljem.

Kõige kummalisem on see, kui seksuaalse ahistamise õigustuseks öeldakse, et naised ise provotseerivad. Jah, on kindlasti juhuseid, kui naine ise käib väljakutsuvalt riides ja flirdib. Mina aga olin kurguni ulatava t-särgi ja suurte tunkedega. Lisaks veel pidevalt tolmune või värvine. Ei olnud provotseeriv minu käitumine ega ka välimus.

Ma ei olegi veel siiamaani kindel, et olen sellest üle saanud. Kindlasti on see märkamatult pidurdanud minu edasiminekut elus. Igatahes tunnen kaasa kõigile, kes on olnud samas olukorras ja pidanud seetõttu kannatama. Kui ma saaks aega tagasi keerata, siis paneksin ülemuse samamoodi kannatama nagu tema minu pani.

Mida seksuaalse ahistamise korral teha ja kust abi leida, loe SIIT!