Üheksa märki, et su laps on kiusamise ohver

Foto: SCANPIX

Kas sa tead, kas sinu last kiusatakse koolis või internetis? Kas su laps on sulle rääkinud sellest või kas ta üldse mainiks midagi? Mõtle tagasi oma kooliajale, kas sina rääkisid vanematele, kui koolis oli raske? Tõenäoliselt mitte.

Kui oled ise kiusamisega kokku puutunud, siis ilmselt tead, kuivõrd hirmutav ja häbistav võib olla kiusamine eakaaslaste poolt. Ilmselt ei rääkinud sa vanematele midagi. Ega lähedastele sõpradele, kirjutab Babble.

Lapsevanematena tahaksime mõelda, et suudame näha märke, mis viitavad sellele, et last kiusatakse. Kahjuks võib kiusamise ohver anda endast kõik, et neid märke peita. Mida siis teha? Siin on üheksa ohumärki, mis võivad anda aimu, et last kiusatakse.

Seletamatud vigastused

Kui lapse kehal on sinikad, muhud või kriimustused, mida ta üritab varjata, peaksid kindlasti muret tundma. Tuleta lapsele meelde, et mitte kellelgi pole õigust talle haiget teha ja julgusta teda rääkima, kust üks või teine vigastus pärineb.

Räbaldunud, katkised või kadunud asjad

Kui laps naaseb koolist ja tema asjad on räbaldunud, katki tehtud või ära kadunud ning laps ei oska selgitada, mis juhtus, siis peaksid asja lähemalt uurima.

Füüsilised tervisehädad

Peavalud, kõhuvalud ja haiguste teesklemine koolist puudumise eesmärgil võivad viidata mõnele emotsionaalsele traumale. Kiusamine võib negatiivselt mõjutada lapse füüsilist ja emotsionaalset tervist mitmel moel, seega pane lapse käitumist tähele.

Vähene huvi kooliasjade vastu

Kui laps on eelnevalt häid hindeid saanud ja nautinud kooliskäimist, ent nüüd tahab iga hinna eest koolist puududa või saab järsku halbu hindeid, siis võib see näidata, et midagi on valesti. Räägi oma lapsega ja võimalusel ka tema õpetajaga. Võib-olla oskab õpetaja selgitada, mis olukord koolis valitseb.

Enesehävituslik käitumine

Kuna kiusamine tekitab häbi ja segadust, ei ole paljud kiusamise ohvrid võimelised abi paluma. Ära kunagi jäta tähelepanuta seda, kui laps hakkab enesele viga tegema, räägib enesetapust või üritab kodust ära joosta.

Madal enesehinnang

Äkiline ärevus, depressioon või märgid madalast enesehinnangust ei pruugi olla tingitud emotsionaalsetest «kasvuraskustest». Iga uus või muret tekitav käitumismuster peaks vanemate tähelepanu saama. Ürita lapsega luua pidev dialoog, et laps tunneks end turvaliselt ja usaldaks sulle oma hirme.

Üksiolek

Kui laps on eelnevalt olnud sotsiaalne, kuid nüüd tahab vanematest ja sõpradest eemal olla, siis tuleks välja selgitada, millest see tingitud on. Kas ta on oma sõpradega tülli läinud? Kas teda kiusatakse? Kas ta sõbrad on tema vastu pööranud? Kui otsekohesed küsimused tekitavad lapses ebamugavust, lähene asjale veidi pehmemalt, küsi näiteks: «Kellega sulle koolis meeldib aega veeta?» või «Kuidas kooliaasta siiani on läinud?»

Magamisraskused

Kui lapsel on raskusi uinumisega või kui ta näeb halbu unenägusid või on lihtsalt rahutu voodis olles, siis peaksid välja selgitama, milline emotsionaalne põhjus selle taga on.

Kartus kooli minna

Ükski laps ei peaks pelgama kooli minekut. Kui laps mingil põhjusel kardab kooli minna, võta ühendust kooliga ja üritage välja selgitada, mis on selle põhjuseks.