Kahekümnendad eluaastad võivad olla veidrad. Need saavad alguse siis, kui sa tõenäoliselt veel kõrgkoolis õpid ja lõppevad, kui oled pooleldi täiskasvanuks saanud ja pead päris maailmaga silmitsi seisma.
Kümme muutust, mille iga naine läbib 20. eluaastates
Naised läbivad kahekümnendates eluaastates rohkem muutusi kui mehed, mõned neist muutustest on väiksemad, mõned suuremad. Siin on kümme muutust, mille iga naine selles vanuses läbi teeb, kirjutab Huff Post.
Kannad üht kostüümi rohkem kui korra. Sa ei ürita enam oma elu igat hetke jäädvustada ja isegi kui sind pildistatakse teatud riietuses, pannakse see foto sotsiaalvõrgustikku üles ning sa kannad neid riideid veel ja jääd uuesti pildile, siis see ei huvita sind enam. Sa kulutasid sellele raha. Ja see kostüüm on su seljas kena.
Sa ei saa omale enam pohmelli lubada. Sul on kaks päeva aega, et oma patareisid laadida enne, kui töönädal uue hooga algab. Sa ei saa neid kahte päeva kulutada vaid pidutsemisele ja pohmellile. Sa ei saa lubada ka lisakaloreid, mida alkohol annab.
Sa ei muutu nostalgiliseks, kui näed koolilapsi kooli minemas. Vähemalt ei muutu sa enam nii nostalgiliseks. Peamiselt seetõttu, et sa oled tööga hõivatud. Pealegi tundub sulle, et kooliaeg on juba ammu mägede taga.
Raha kulutamine ei tekita enam surmanuhtluse tunnet. Pärast kooli lõpetamist pidid sageli raha lugema ja endale tunnistama, et ei saa üht või teist asja lubada. Nüüd on see aga muutunud, sest sul on raha rohkem ja võimalused paremad. Kulutad raha asjadele, mida sa varemalt soetada ei saanud.
Oled võimeline vaid ühe joogiga piirduma. Mäletad neid pidusid, kui olid noorem ja pidid tingimata end purju jooma, sest alles siis algas tõeline lõbutsemine? Alkoholi tarbimine tundus mõttetu ilma purju jäämiseta. Nüüd on su mõtlemine aga muutunud. Need on üleliigsed kalorid ja mõttetult raisatud raha, millega saaks midagi paremat ette võtta. Nüüd eelistad sõbrannadega väljas käies piirduda ühe joogiga, sest rohkem pole tarvis.
Lapsed muutuvad sinu silmis armsamaks. Beebid, kelle eest sa enne lausa põgenesid, on sinu arvates nüüd imearmsad. Sa ei oska nendega võib-olla midagi peale hakata, aga sulle piisab vaid nende vaatamisest.
Sa ei ole baaris enam kõige noorem klient. Sa mõistad seda hetkel, kui võõras kutt lööb sulle külge ja küsib, kus sa koolis käid. Koolis? Kes seda aega enam mäletab! Aga see tähendab, et sa näed endiselt hea välja.
Kihlasõrmused ja pulmakleidid ei näe enam ühesugused välja. Varem tundus sulle, et kõik pulmakleidid on ühtmoodi valged ja igavad. Aga nüüd oled hakanud märkama erinevaid mustreid ja tikandeid. Sa märkad ehk sedagi, milline kleit näeb odav välja ja millisele on raha kulutatud. Sulle pakuvad suuremat huvi ka teemantid. Kui eelnevalt ütlesid, et eelistad kallist käekotti suurele sõrmusele, siis nüüd on vastupidi.
Märkad, et sind häirib «muusika, mida tänapäeva noored kuulavad» ja räägid pidevalt, et sinu nooruses olid ikka palju paremad bändid. Ja siis jääd järsku vait, sest taipad, et su jutt kõlab vanamutilikult. Sinu jaoks on armastatud 90ndate tüdrukutebändid tõeliseks klassikaks, aga tänapäeva noored arvavad, et see on vanakooli muusika. Täpselt nii, nagu sina noorena mõtlesid, et ema 70ndate plaat on täielik vanainimeste muusika.
Sind ei huvita enam need asjad, millest eelnevalt hoolisid. Sind ei huvita enam see, millega teised inimesed tegelevad. Pöörad rohkem tähelepanu oma tegemistele. Sind huvitab plaanide tegemine, aga samas ei heiduta sind ka plaaniväliselt tegutsemine. Loodetavasti hoolid rahast ja kulutad seda siis, kui tahad ise midagi teha, mitte siis, kui keegi teine mõne mõttega peale käib. Loodetavasti on sul töö, millest sa hoolid. Ja kui sa millestki enam ei hooli, siis sa ei teeskle vastupidist.