/nginx/o/2013/11/05/2599394t1h4967.jpg)
Ma loodan, et ma ei liialda, kui arvan, et kõik on kuulnud UGG saabastest ning omavad nende kohta mingit (tõenäoliselt äärmuslikku) arvamust: ehk et suure tõenäosusega need kas meeldivad väga või ei meeldi üldse, kirjutab Monika Maiorov Ooolala moeblogis.
Olgem ausad, tegu ei ole just erilise disainišedöövriga, kuid samas ei saa mööda vaadata nende praktilisusest meie mõnevõrra ekstreemses talves.
UGG saapad on lambanahast (ja seest villased), ülimugavad ning soojahoidvad saapad. Kusjuures ärge ehmatage, kui näete kedagi neid kandmas sooja suveilmaga: kuivõrd tegu on lambanahaga, hoiavad saapad mõnusat temperatuuri. Kui jalad on külmad, on tegu väga efektiivsete soojendajatega ning vastupidises olukorras toimivad need sama hästi jalgade jahutajatena.
UGG saabaste ajalugu on tegelikult juba üsna pikk. Ei ole kindel, millal ja kus täpselt sai tootmine alguse, kuid teada on, et esimesed sarnased saapad valmisid Austraalias või Uus-Meremaal juba 1920. või 1930. aastatel. Saabaste nimi pidavat tulema ühe tootja naise kommentaarist, mis tituleeris need koledateks (inglise keeles ugly).
Saapad said laiemalt populaarseks 1960. aastatel, kui Austraalia surfarid hakkasid neid kasutama pärast võistlusi jalasoojendajatena. Kümme aastat hiljem levisid UGG saabaste reklaamid juba ka California surfiajakirjades ning saabaste invasioon Põhja-Ameerikasse oli alanud. UGG saapad jõudsid Ameerikasse läbi kohalike surfipoodide omanike, kes tõid need endaga erinevatelt Austraalia surfiüritustelt. UGG saapad olid muide ka 1994. aasta Lillehammeri olümpial osa USA rahvuskoondise vormist.
Sealt edasi avastati saapad meelelahutusmaailma poolt: Pamela Anderson (aga tal võttis veidi aega arusaamaks saabaste loomsest päritolust ning siis ta loobus nende kandmisest), Kate Hudson, Sarah Jessica Parker, Cameron Diaz, Jennifer Lopez on vaid mõned nimed, keda võib sageli näha UGG saabastes. Lisaks kajastusele erinevates jutusaadetes, seriaalides ja filmides, võis saapaid tihti näha ka kaadri taga filmide-seriaalide võtetel.
Peale sajandivahetuse ja -alguse suurt trendi lääne ühiskondades on saapad aga muutunud pigem ebapopulaarseks. Saapaid seostatakse stiilitaju puudumise ja teinekord ka lohakate eluviisidega. Viimasel juhul võib ilmselt tänu võlgneda UGG saabaste viletsatele mittenahast koopiatele, mis peale mõnda kandmiskorda kipuvad ühele või teisele küljele lössi vajuma. Võlu ei lisa ka need kandjad, kes UGG saabastes kaotavad võime jalgu tõsta ning neid sahina saatel jalas lohistavad.
Kõike kokku võttes pean aga tunnistama, et mulle on need saapad alati meeldinud. Täna on muidugi nende esteetiline väärtus minu jaoks langenud, kuid olen neid alati hinnanud pigem muudel eesmärkidel. Olgem ausad, mul ei ole ühtegi teist konkurentsi pakkuvat saapapaari, mida jalga panna siis, kui õues on rohkem kui viisteist külmakraadi ja plaan õues viibida on pikem kui poolteist järjestikust tundi. UGG saabaste ainsaks miinuseks minu silmis on kerge kuulkõndimise tunne (mitte et ma teaks, millest räägin), kuna teised mu jalanõud on umbes kolmandiku võrra kitsamad. Ja oma viimases, põlveni ulatuvas mudelis ei tahaks ma joosta (ma ei ole kunagi jooksmises hea olnud, aga ma kujutan ette, et mina põlvini GG saabastes jooksmas on unustamatu vaatepilt).