Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kas sina tead, mida su laps internetis teeb?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerti Kulper
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Uuringud on näidanud, et kui tegemist on laste internetis käimisega, siis pole enamikul vanematest aimugi, mida lapsed netiavarustes teevad.

Hiljuti tehtud küsitlus 456 pere seas paljastas, et kuigi üks kolmandik 10-16-aastastest ütles, et neid on internetis kiusatud, olid sellest teadlikud vaid 10 protsendi laste vanemad, kirjutab iVillage.

Selgus ka see, et lapsed puutuvad internetis pornograafiaga kokku tihemini, kui vanemad oskavad arvata.

Teadlased ütlesid küsitluse tulemusi analüüsides, et nende leiud tõestavad seda, et vanemad peavad rohkem sekkuma oma laste tegemistesse internetis.

«Lapsevanemana olen sellega isegi kokku puutunud,» ütles Cornelli ülikooli kommunikatsiooniprofessor Sahara Byrne, «ma tean, kui keeruline on lastega rääkida potentsiaalsetest probleemidest. Lapsed ei taha rääkida, mis internetis toimub, sest sel parajal hetkel võib kõik hästi olla või neile tundub, et vanemad ei mõistaks neid. Ja siis ühel hetkel enam ei ole kõik hästi.»

Byrne lisas, et vanemad peaksid lastelt pidevalt küsima, kuidas neil internetis läheb ja kas nad tahaksid millestki rääkida.

Teine ekspert oli Byrne'iga nõus, kuid lisas, et tema arvates pole need probleemid midagi uut. «Tundub, et vanemate ignorantsus laste kiusamise ja pornograafiaga kokkupuutumise osas pole muutunud võrreldes interneti eelse ajaga,» sõnas teadlane Michael Gilbert.

«Lapsi on kogu aeg koolides kiusatud ja pornograafiaga on neil olnud võimalik kokku puutuda täpselt nii kaua, kui pornograafia on eksisteerinud. Võimalused on lihtsalt muutunud. Tänapäeval on veelgi lihtsam lastel nende asjadega kokku puutuda. Seega mind need tulemused ei üllata.»

Lapsevanematelt uuriti ka seda, milline on nende lastekasvatusstiil, kas pigem vaba või range. Lisaks paluti neil anda hinnang, kas nende laps on internetis surfates targem kui enamik omaealisi, kui tihti käis laps internetis mõnes privaatses paigas (nt oma magamistoas) ja kui lihtne või keeruline oli neil rääkida lapsega sellest, kuidas internetis käituma peaks.

Tuli välja, et vanemad, kes suhtusid laste kasvatamisse vabamalt, alahindasid seda, kui palju nende laps internetis seksuaalse sisuga asjadega kokku puutus. Üldiselt aga ei mänginud lastekasvatusstiil olulist rolli selles, kas ja kuidas vanemad riskantseid olukordi hindasid. Ja mida rohkem nende lapsed internetti privaatses paigas kasutasid, seda täpsemalt vanemad arvasid, millega laps internetist tegeleb.

Eksperdid soovitavad kodus arvutit nähtaval kohal hoida ning lastega tuleks rohkem rääkida sellest, mis internetis toimub ja millest võiks hoiduda. Byrne tuletas lapsevanematele meelde, et kõik lapsed on internetis ohus, isegi kui vanem arvab, et tema laps kasutab internetti targalt.

Tagasi üles