Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Pirgit Toomel: Facebooki mõju suhtele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: SCANPIX

Suhtlusportaalidest ja sotsiaalvõrgustikest on käesoleval sajandil kujunenud elu lahutamatu osa. Linkedin tööalase võrgustikuna, Twitter mikro-blogijate maiuspalana ja Facebook sotsiaalelu kõverpeeglina mõjuvad sama hüpnootiliselt kui Muhammed islamiusu levitajana. Internetileheküljed, mis pakuvad häid võimalusi laiahaardelise tutvusrindkonnaga ühenduse hoidmiseks, kaasavad endaga hulganisti probleeme mõjutades sellega kasutajate eraelu.

Facebooki mõju kaasaegsele ühiskonnale on olnud mitmete arvamusliidrite uurimisobjektiks, pälvides nii positiivset kui ka negatiivset kriitikat. Igal juhul on tegemist ühe populaarsema internetiportaaliga, milles konto omamine on sama tähtis kui ID-kaardi rahakoti vahel kandmine. See kajastab aktiivse kasutaja tegemisi, huve ja isiksust. Pakkudes meelelahutust nii pereliikmetele, sugulastele, sõpradele, tuttavatele kui ka tööandjale. Mõnel juhul isegi võhivõõrastele, kes Sherlock Holmesi stiilis sind tundma tahavad õppida. Mitu korda oled sina oma endise partneri uue kaaslase profiili vaadanud?

Facebookist on Google’i kõrval saanud peamine allikas, kust inimesed üksteise elu-olu kohta informatsiooni saavad. See on portaal, mis julgustab eelarvamusi looma ja oletusi tegema, ilma igasuguse sügavama taustinformatsioonita. Juurdepääs tuttavate tegemistesse, mõtetesse ja emotsioonidesse on mugav hoidmaks kontakti ülemaailmse suhtlusringkonnaga. Tore on sõpradel silma peal hoida ja õnne soovida mõne saavutuse puhul, millest sotsiaalvõrgustiku vahendusel teada antakse. Positiivsed küljed kõrvale jättes, peab tunnistama, et samas mõjub paljudele paaridele tähelepanu vale inimese poolt või suunas laus mürgitusena. Kui mitmetel teist on Facebooki pärast suhtes probleeme olnud?

Virtuaalmaailm ja pärismaailm on tänapäeval sedavõrd põimunud, et paljud suhtuvad Facebooki kui uude pick up territooriumi ja Õnnepaleesse. Sellest on saanud omaette koht huvipakkuva inimese tähelepanu võitmiseks, mistõttu võib uue tuttava lisamine mõjuda armukadedale partnerile samasuguse šokina kui kohvikus võhivõõrale visiitkaardi andmine. Üksteise profiilil avalik kommenteerimine, staatuste heakskiitmine ja piltide lappamine on omaette sebimistaktika, millega justkui muljet avaldatakse. Enda austaja aktiivsusele passiivsusega vastates võid peatselt leida vaesekese tähelepanu puuduse käes vaevlemas ja mossitamas. See tekitab mõistmatut ebakindlust inimeses, kes on harjunud oma suhted kogu maailma ette tooma, oodates samasugust käitumist ka sinu poolt.

Paraku on Facebookis toimuv sedavõrd ületähtsustatud, et üks lihtne kommentaar või klikk teise inimese profiili peal võib juba tekitada hulgaliselt küsimusi ja kahtlusi. Kas ta otsib tema tähelepanu? Endise kaaslase kommentaarid, mis peale lahkuminekut on jäänud kustutamata, on mõne jaoks lausa märk mahavaikitud tunnetest. Stsenaariumit mustemaks värvides - mida teha olukorras, kus uue kaaslase endine partner tema profiilil aktiivselt osaleb? Mis saaks olla rohkem häirivam? Vanu pilte vaadates võiks küsida, kes on see kena inimene tema kõrval? Kas tal on temaga varasemalt soojemad suhted olnud või on tõepoolest tegemist sõpradega? Kes see kirjutas avalikult, et igatseb teda? Miks? Uudishimu toidab uudishimu.

Suhte kõige suuremad vaenlased on kahtlused, olematud oletused, ebakindlus, usaldamatus ja armukadedus, mis on lihtsad tekkima Facebooki mõjutuste all kannatavatel inimestel. Võttes arvesse, et tänapäeval on traditsiooniline kommunikatsioon asendunud virtuaalse suhtlusega, kus üksteisega silmast silma kohtumine ja rääkimine on kolinud virtuaalmaailma teadetesse ning tunde avaldused Facebooki seina peale, siis on ilmselge, et jõudu koguvad usaldava reaalsuse asemel eelarvamused. Inimesed tekitavad endale hulgaliselt pseudoprobleeme, nähes tonti seal, kus seda ei ole. Tee vahet virtuaalsel maailmal ja reaalsusel, jättes tõelise elu traditsioonilistesse piiridesse, kus üksteisega tundma õppimiseks oli vaja telefon haarata ja helistada, et inimene kohtingule kutsuda. Lõppude lõpuks ehitad sa suhte isikuga, mitte portaaliga, mis su kahtlusi toidab.  

Tagasi üles