Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Eestlane Soome laeval: meie tulevik läheb kaotsi (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Pildil on reisilaev Tallink Shuttle teel Soome.
Pildil on reisilaev Tallink Shuttle teel Soome. Foto: Kaarel Tigas/ Õhtuleht

Eestlanna, kes läks perega viieks aastaks Soome elama ja külastab kord kuus Eestit, kirjutab oma blogis, et tunneb muret selle üle, kui paljud lapsed Soomes üles kasvavad. Anonüümselt lubas ta Postimehel oma arvamuse avaldada, sest see on tema jaoks teema, millest on vaja rääkida.


 

Me oleme kogu aeg Eesti-Soome vahet sõitnud sedasi, et neljapäeval Eestisse, esmaspäeval tagasi. Sel korral tulime aga tagasi pühapäeval, hommikuse laevaga.

Te ei kujuta ette, kui palju sellel laeval oli lapsi. Meie lapsi, eestlasi! Terve laev ainult lastest koosneski. No tegelikult ikka oli vanemaid ka, üksi ju lapsed sõita ei saa, aga see oli meeletu kogus lapsi. Hommikune Viking on perekondade sõiduvahend, Kalevipoegasid seal ei ole.

Ausõna, minul tõusid igatahes ihukarvad püsti, kui ma mõtlesin selle laste koguse peale, kes pühapäeval Eestist Soome poole sõidavad. Ja see oli üksainus laev! Laevasid sõidab pühapäeval aga mitu, mitu, mitu...

Mina isiklikult arvan, et see on nüüd küll see koht, kus meie riigiisad peaksid pühapäeviti laevadest kas või läbi jalutama ja ise nägema, kui palju meie lastest üle lahe sõidab. See on ju meie tulevik. Kui nad seda reaalselt näeksid, siis hakkaksid nad võibolla mõtlema, et midagi on vaja muuta.

Nende laste kogus, kes praegu Soomes üles kasvavad, on tegelikult meeletu. Nagu ma kirjutasin - mina poleks sellist pilti küll osanud oodata. Ja veel hommiku kella kaheksasel laeval.

See, et Eestist lahkub 2011-2020 aastatel 100 000 inimest, on küll puhas muinasjutt ja kusagilt lambist võetud number. Lahkub rohkem ja varem.

Ja teate mida? Kuulates, kuidas lapsed omavahel räägivad, siis oli paljudel juba soome aktsent küljes. Paljudel oli juba n-ö Soome L-täht. Kusjuures meil tütar kasutab ka aeg-ajalt juba Soome L-i.

See on tegelikult nii kurb. Ei teagi, kas siin saab üldse kedagi süüdistada, et asjad sedasi on.

Riiki ei saa süüdistada, sest riik oleme me ise. Lahkujaid ei saa süüdistada, sest nemad otsivad paremaid võimalusi ja tingimusi, et inimväärselt elada. Ei saa ju süüdistada inimest, kes ise enda heaks midagi ära püüab teha.

Süüdistada saab ainult neid nõmedaid ja kohati ka lausa lollakaid seadusi. Need on jällegi vastu võtnud inimesed, keda me ise valinud oleme.

Seega on kõige alus valimisseaduse muutmine. Ma olen seda juba varem rääkinud ja räägin veel kord ja veel kord ja veel kord. Valimisseadust on vaja muuta, et lõppeksid ära selliste inimeste saamine otsustajateks, keda rahvas tegelikult otsustajaks valinud ei ole.

Kui rahvas valib 30 000 häälega riigikokku X-erakonda kuuluva tädi Tiina, siis saabki tädi Tiina sinna koos kõigi oma häältega, mitte osa häältest ei anta tädi Mallele (kes rahva arvates on pätt) ja onu Ruudile (kes rahva arvates on varas) ja tädi Maiule (kes rahva arvates on nii pätt kui ka varas). Praegusel ajal saavad ka pätid ja vargad erakonna toetusel riigikokku ja nii väänataksegi seadusi selliselt, nagu neile parasjagu kasulik on.

See peab muutuma! Kui rahvas ikka ei vali seda pätti ja varast sinna, siis ta ei saa ka sinna. Kogu moos! Saavad järgemööda need, kellele rahvas kõige rohkem hääli on andnud.

See erakond, kes võtaks eesmärgiks valimisseaduse muutmise, saaks rahvalt vägagi suure toetuse. Ma olen selles täiesti kindel. Rahvas on väsinud sellest lolli mängimisest, rahvas tahab muutust.

Nüüd küsimus - milline oleks see erakond, kes selle sammu teeks? Samuti peaks üksikisiku kandidaadi valimiskünniseks olema 1 protsent häältest ja üksikkandidaati peab saama valida ükskõik millisest valimisringkonnast. Kui mulle meeldib Võrus elava onu Kalle mõtted, teostus ja tegevus, siis ma valin teda, elades ise Vormsil.

Oi jah, jõudsin jälle poliitika juurde.

Põhimõtteliselt oli Soome sõites sedasi: meil on kolm last, meiega istus ühes lauas naisterahvas, kellel oli 3 last, meist vasakul istus naine, kellel oli 4 last ja meist paremal istus naine, kellel oli 1 laps. Pole vaja vist arvutama hakata...

Hea küll, meie ei saa ennast sinna patta panna, et meie lapsed on nn kaotsi läinud tulevik. Meie oleme kohe algusest peale olnud kindlad, et tuleme tagasi. Meil oli meie viisaastaku plaan.

Aga teised perekonnad?

Ma tean, et paljud neist tahavad Eestis elada, aga see ei ole võimalik, sest Eestis makstava palgaga ei ole lihtsalt võimalik ära elada. Vegeteerida küll, aga elada mitte. Tegelikult ei ole teatud juhtudel isegi mitte vegeteerimine võimalik. See ei ole ju normaalne?!

Aktuaalne Rimi palk on ju ehe näide. Soomes on müüja palk 1500-2000 €, Eestis heal juhul 400 €. Turul olemise tingimused on praktiliselt võrdsed - elektrikulu on samal tasemel, kaup on ka praktiliselt samas hinnas (olenevalt tootest on Soomes odavam, Eestis kallim ja vastupidi). Olgugi, et teenuste sisseostmine on Soomes mitu korda kallim (poodide koristus või mingi väike remont, raamatupidamise teenus - mis iganes) suudab Soome kaupmees töölisele 4 korda suuremat palka maksta.

Konkreetne boikott tuleb teha ja nii, et mitte ükski müüja tööle ei lähe. Jah, täpselt – mitte ükski! Ainult sedasi annab asi tulemust. Kindlasti on neid, kes ei julge seda sammu teha, sest kardavad töökoha kaotuse pärast, aga kui kõik streigivad, siis ei tee see tööandja midagi. Kõiki töölisi ta ju ometi lahti ei lase. Äkki siis hakkab ta lõpuks mõtlema ja tõstab palka.

Kujutage ette, milline kaotus on kaupmehele, kui ta poe ühe päeva kinni hoiab. Ja mis siis veel juhtub, kui streigitakse lausa mitu päeva? Seljad tuleb kokku panna, muu ei aita.

Aga jah - eestlastel ei ole paraku seda julgust, et jalga vastu maad lüüa ja enda eest seista. Kirutakse vaikselt nurga taga ja töötatakse edasi... ja siis jälle kirutakse.

Samas ma usun, et meie rahvas kannatab natuke veel. Hästi natukene. Varsti, varsti hakatakse nii enda kui ka riigi eest seisma. Algab pehmelt öeldes kodusõda. Ma ei pea silmas, et rahvas nüüd tänavale laamendama läheb. Seda pole vaja. Hakatakse rohkem häält tõstma - nii tuntud tegelaste seas, kui ka lihtrahva näol. Mina nende seas. Uus ärkamisaeg äkki. Ärgata on vaja!

Märksõnad

Tagasi üles