On väga oluline, et suhte algus oleks aus, et suhe algaks armumise ja igavikulise ime tajumisega, kodutundega. Paljud inimesed ei ole olnud kokku saades armastuseenergias, neil on olnud armastustunde asemel igatsustunne. Ning kuna nende meeled on sellega hõivatud, siis ei näe nad päriselt teist inimest ega valitsevat olukorda. Nad on ennast mugandanud vastavalt oma kujutluspildile. Selline olukord on ajutine, sest kestab vaid nii kaua, kui jaks välja veab. Keegi pole nõus seda moondatud rolli kaua täitma.
Õnneliku paarisuhte kohta on liikvel palju eeldusi ja ootusi. Arvatakse, et õnnelikus abielus arvavad mees ja naine alati sarnaselt, neil ei ole vaidlusi, nad on alati sama meelt, lõpetavad teineteise lauseid ja kannavad sarnaseid riideid. Kuid väga igav oleks elada koos enda teisikuga. Kui suhe on õnnelik, siis jagavad partnerid samu elulisi põhimõtteid, mis puudutavad elu ja surma, tööd ja rõõmu, armastust ja valu, tervist ja laste kasvatamist, kuid selles kõiges on lõpmatult palju ruumi isikupärale ja ainulaadsele eneseväljendamisele.
Õnnelik suhe on kahe inimese liit, kus kumbki partner ei süüdista oma isiklikes eluraskustes ja väljakutsetes oma partnerit. Lisaks sellele peaksid nad teineteisele väga meeldima. Ma ütleks hea meelega, et nad peaks armastama, aga seda nad teevad juba niikuinii. Suhe on õnnelik, kui koos on kaks õnnelikku inimest.