Kõik beebid on erinevad. Seetõttu tuleks jätta oma lapsele võimalus areneda omas tempos täpselt nii nagu tema keha on programmeeritud. Kui alustame lapse istumisasendisse asetamist varakult, siis tekib lapsel harjumus istuda. Kui aga lapsel on tekkinud harjumus istuda, siis võib laps jätta vahele arengus olulisi motoorseid verstaposte nagu näiteks pööramine, roomamine ja käputamine.
Beebid, keda on hakatud varakult istuma asetama, võivad istumist väga nautida, kuid ise nad sellesse asendisse minna ei oska, sest neile pole antud võimalust arendada selleks vajalikke oskuseid. Samuti ei oska nad sellest asendist ka ise lahkuda, juhul kui nad peaksid ära väsima. Kui istumisasendist proovib lahkuda nõrkade kehatüve lihastega laps, siis vaevalt ta seda ilma kukkumiseta teha suudab. See aga omakorda võib mõjuda halvasti beebi enesekindlusele ja turvatundele. Kui laseme lapsel ise harjutada istumisasendisse siirdumist ja sealt ära tulekut ning ei hakka teda sundima istumisasendis olema, siis on laps oluliselt enesekindlam ning kukub harvemini, sest ta oskab arvestada oma füüsiliste võimetega ning tal on võimalus ise valida mis asendis ta mängida soovib.
Vaata korraks ennast. Kas sulle meeldib päevad läbi istuda? Tegelikult on selline asend kehale ju päris koormav, eriti veel siis, kui kehatüve lihased pole tugevad ning selg vajub kumeraks (nii nagu see varakult istuma pandud beebidel tavaliselt on). Palju arendavam on lapse jaoks liikumine – pööramine, roomamine, käputamine. Nii saavad tugevaks kehatüve-, õlavöötme- ja puusavöötme lihased. Ja mis kõige toredam – lapsel tekib harjumus olla liikuv ja aktiivne, mis annab positiivse mõju ka tema edasistesse eluetappidesse ja aktiivsusesse.
Lase lapsel areneda omas tempos! Ära võta lapselt ära võimalust selgeks saada lülisamba arenguks ja kehatüve lihaste tugevdamiseks vajalikke oskusi nagu seda on roomamine ja käputamine.