Kui palju käivitusenergiat sul on?

Foto: SCANPIX

Koolitaja Kaido Pajumaa kirjutab portaalis Motivaator käivitusenergiast ehk sisemisest motivatsioonist, millest me kõik aeg-ajalt puudust tunneme.

Töö ja muud kohustused on paigas, neid sa muuta ei saa, need on vaja lihtsalt ära teha. Palk on paigas, seda sa ka muuta ei saa, see on hetkel just selline, nagu see on. Isegi ülemus on paigas, ja teda saad sa veel kõige vähem muuta. Isegi kui ta on tõeline türann, võid küll teda vihata, aga kuni sul paremat kuskilt võtta ei ole, pead teda taluma.

Kui sa ei saa vahetult oma kohutusi, palka ja ülemust muuta, siis tekib küsimus, mis võimalused enda igapäevaselt motiveerimiseks jäävad? Kust leida sisemist kütust asjade tegemiseks, kui igasugune isu nende tegemiseks kadunud on?

Lahendus võib peituda käivitusenergias. Praktika on näidanud, et millegi alustamine on sageli keerulisem kui tegemine ise. Enne millegagi alustamist võib meil olla sisemine emotsionaalne vastupanu sellega tegelemiseks, mistõttu püsime status quo seisundis ja vaatame õnnetult pealt, kuidas püstitatud eesmärgid saavutamata jäävad.

Käivitusenergia - tõeline starter

Kujuta ette, et sinu ülesandeks on teha iga päev 30 müügikõnet. Mis sa arvad, kumb on sinu jaoks keerulisem – kas kõnede tegemine ise või telefonitoru tõstmine, et esimene kõne teha?

Või hoopiski sooviksid sa igal õhtul hakata kepikõndi tegema, et natukene paremasse vormi saada. Kumb on sinu jaoks raskem, kas kõndimine ise või peale tööd koju tulles kapist keppide võtmine, dresside selga tõmbamine ja tänavale jalutamine?

See küsimus on asjakohane isegi kodu koristamisel. Kumb on sinu jaoks keerulisem – kas koristamine ise või koristamisega alustamine?

Jälgi järgmisel korral, kui sa pead midagi regulaarset (koristamine, trenn, töö) alustama, kuidas sinus võib tekkida väike vastupanu – sa tunned, justkui ei oleks sul selleks tegevuseks hetkel piisavalt energiat (sa ei viitsi seda teha). Kui sa aga selle vastupanu ületad, võid märgata, et tegevus ei ole üldse nii hull, nagu alguses tundus.

Seda energiahulka, mida sa vastupanu ületamiseks kasutad, nimetatakse käivitusenergiaks. Ja mida madalam on teatud tegevuse alustamiseks kuluv käivitusenergia, seda lihtsam sellega alustada on.

Käivitusenergia aitab muuta harjumusi

Näiteks soovid sa igal õhtul tund aega lugeda. Esimestel päevadel võib see sul hästi välja kukkuda, kuid neljandal päeval võid sa vajada selleks juba väikest sisemist tõuget (sel hetkel võib tunduda, et raamatu lugemise asemel on midagi rohkem vajalikku teha). Sa oled jõudnud olukorda, kus sinu eelnev harjumus – näiteks teleka vaatamine – tõstab pead, ja uue harjumuse – raamatu lugemise – juurutamiseks vajad sa täiendavat energiat. Käivitusenergiat. Mida madalamana sa lugemise alustamiseks kulutatava käivitusenergia hulga hoiad, seda lihtsam on uut harjumust juurutada.

Juhul, kui sa hoiad oma raamatuid riiulis, mis asub maja teises otsas, on käivitusenergia lugemise alustamiseks oluliselt suurem võrreldes olukorraga, kus hoiad raamatut elutoas laua peal. Esimesel juhul pead sa püsti tõusma, teise tuppa minema, riiulist raamatu võtma, tagasi teise tuppa tulema ning siis lugema hakkama. Kui palju aega selleks kulub? 1-2 minutit või isegi rohkem (sõltuvalt maja suurusest), eks? Kui sa hoiad aga raamatu elutoas laua peal, kulub sul selle kättevõtmiseks ainult 5 sekundit. Kuna 5 sekundit on 12x väiksem kui 60 sekundit, vajada sa sellisel juhul 12x vähem käivitusenergiat, mistõttu on tõenäosus raamatu lugemiseks ka oluliselt suurem.

Ühe mehe individuaalne uuring näitas, et kui mingi tegevuse käivitusenergia on väiksem kui 20 sekundit, on vastupanu lihtne murda. Kui see aga on rohkem kui 20 sekundit, leiame alati mõne põhjuse, miks mitte hetkel seda tegema hakata. See mees läks oma katsetega koguni nii äärmustesse, et heitis eelmisel õhtul jooksuriiete ja ketsidega magama – ta tahtis küll igal hommikul jooksmas käia, aga ei viitsinud end kunagi hommikul riidesse panna (uni tundus selleks liiga magus olevat). Sellisel viisil viis ta jooksma mineku käivitusenergia väga madalaks – hopsti voodist välja ja kohe sörkima – ning tal õnnestus uus jooksmise harjumus kergesti juurutada.

Käivitusenergia aitab ka halbadest harjumustest vabaneda

Nii, nagu 20 sekundi reegel töötab mõne uue harjumuse juurutamisel, on see sama efektiivne vahend ka halbadest harjumustest vabanemiseks. Kui palju aega sa igapäevaselt Facebookis veedad? Kui sul on töö ajal Facebook (samamoodi ka e-maili programm, kui sa ei tööta just näiteks klienditeeninduses, kus kohene kirjadele vastamine ongi sinu töö) kogu aeg lahti ja sa käid seal tihedamalt kui korra kolme tunni jooksul, võid end vabalt Facebooki-sõltlaseks nimetada. Sul on probleem.

Kuidas sellest probleemist vabaneda? Korista Facebooki kiirvalikud igalt poolt ära (desktop’ilt, järjehoidjate alt, telefoni esilehelt jne). Muuda enda jaoks Facebooki sisselogimine võimalikult ebamugavaks ning vaevarikkaks (pane selline parool, mida on võimatu meelde jätta ja peida see parool kuhugi ära) ja sa märkad, kuidas sa ei viitsi seda enam kogu aeg külastada. Seda tehes säästad sa suure hulga produktiivset energiat (ka sinu enesetunne paraneb, sest uuringud näitavad, et lihtsalt Facebookis ringi kolamine kulutab väga palju energiat), mida kasutada oluliste asjade ärategemiseks.

Sama kehtib ka muude halbade harjumuste kohta. Vaatad liiga palju telekat? Võta puldilt patareid välja. Sööd liiga palju magusat? Ära osta magusat koju (sa ei viitsi ju õhtul poodi minna magusat ostma). Käivitusenergia kasutamine on vägagi efektiivne tööriist motivatsiooni ja produktiivsuse suurendamiseks. Meie, inimesed, oleme harjumuste vangid – kui me soovime muuta midagi oma elus, on vaja muuta oma harjumusi. Ja harjumusi aitab muuta konkreetsete tegevuste alustamiseks vajamineva käivitusenergia reguleerimine.

Tagasi müügikõnede juurde

Artikli alguses küsisin, kumb on keerulisem - kas müügikõnede tegemine üldiselt või esimese müügikõne tarbeks telefoni tõstmine hommikul? Kui sa oled nagu mina ja paljud teised müügiinimesed, valid sa tõenäoliselt viimase. Tööpäeva alustades tundub olevat sada muud asja, mis on vaja enne põhitegevuse juurde asumist ära teha. Tegelikult aga otsime sellises olukorras kunstlikult tegevusi, et mitte alustada kõige olulisema ja meie tulemustele kõige enam mõju avaldava tegevusega. Kuidas seda muuta?

Muuda esimese kõne tegemine enda jaoks hästi lihtsaks. Peida ära sotsiaalmeediakanalid, meelelahutusportaalid ja muud lemmikkohad internetis. Kirjuta esimese kõne telefoninumber märkmepaberi peale ja kleebi see õhtul kuvari külge. Pane selle kliendiga seotud müügiinfo klaviatuuri peale ja langeta eelmisel õhtul eelotsus, et teed selle kõne ära hommikul esimese asjana. Ja siis tuledki hommikul tööle, valid numbri ja teed selle kõne ära. Peale seda võid märgata, kuidas järgmiste kõnede tegemine sel päeval laabub juba iseenesest.