Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Viis müüti laktoositalumatuse kohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Laktoositalumatuse kohta liigub ringi palju eksiarvamusi, mida pole mõtet uskuda.

Laktoositalumatus on haigus. Vale! Laktoositalumatus ei ole haigus ega allergia, tegemist on seedehäirega, kus  inimene on ülitundlik piimasuhkru suhtes.

Laktoositalumatuse korral tuleb välistada kõik piimatooted. Vale! Vaid väga vähesed inimesed ei talu üldse laktoosi, enamikel juhtudel on tegemist kerge laktoositalumatusega. Sellistel puhkudel tuleks eelistada hapupiimatooteid. Piimhappebakterid kääritavad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam nii palju laktoosi ei sisalda. Heaks valikuks on näiteks hapupiim, hapukoor, keefir, jogurt, kohupiim ja eriti probiootilisi baktereid sisaldavaid toiduaineid, kuna osa baktereid eritab laktaasi.

Laktoositalumatus on sama, mis piimaallergia. Vale! Piimaallergia puhul on inimene ülitundlik piima valkainete, mitte piimasuhkru suhtes. Reeglina on piimaallergia väikelaste haigus, kuid laktoositalumatus vaevab enamasti täiskasvanuid.

Laktoositalumatus väljendub kõigil ühtmoodi. Vale! On neid, kellele see vaid kergemaid terviseprobleeme tekitab ja on neid, kellel on laktoositalumatuse pärast igapäevane elu tõsiselt häiritud. Peamised sümptomid mida laktoositalumatus põhjustab on tugev kõhukorisemine, gaasid, kõhuvalu ja iiveldus. Sagedasti võib laktoositalumatus põhjustada ka kõhulahtisust. Äärmuslikel juhtudel võivad tekkida ka krambid ning kuuma  -ja külmahood.

Laktoositalumatusest on võimalik paraneda. Vale! Paraku pole võimalik keha võimetust laktaasi toota muuta ega ka välja ravida. Laktoositalumatuse korral on peamiseks raviks muudatused igapäevases menüüs.

Tagasi üles