Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Eksperiment: supermarketis ohutuma šampooni jahil

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rimis ja Prismas asusid tervist säästvamad šampoonid teiste šampoonidega sama leti peal, Selveris tuli kõigepealt üles leida loodustoodete lett.
Rimis ja Prismas asusid tervist säästvamad šampoonid teiste šampoonidega sama leti peal, Selveris tuli kõigepealt üles leida loodustoodete lett. Foto: Katrin Jõgisaar

Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar otsustas uurida, kas tavalisest poest üldse on võimalik leida ohutuma koostisega šampoone. Alguses lihtsa poeskäiguna planeeritud ettevõtmine kasvas ootamatult mitmepäevaseks kemikaalide uurimiseks.

Kas šampoonil ja šampoonil on vahet?

Enne eksperimendiga alustamist küsis Bioneer nõu Balti Keskkonnafoorumi spetsialistidelt Heli Nõmmsalult ja Katrin Juhansonilt.

Potentsiaalselt ohtlikeks nimetatud aineid on šampoonides ju ainult natukene, alla me neid ei neela, šampooni loputame maha. Miks siis üldse neid aineid jälgima peab?

Inimeste reaktsioon erinevatele koostisosadele on väga individuaalne. Koostisainete negatiivsed kõrvalmõjud ilmnevad enamike ainete puhul vaid siis, kui nendega puututakse kokku suuremates kogustes ning üksikus kosmeetikatootes neid aineid praktiliselt kunagi nii suures koguses ei esine.

Need ained, millest räägime, neid on lubatud kasutada teatud kontsentratsioonides ja tingimustel. Samas tuleb meeles pidada, et osa inimesi on allergikud ning ülitundlikud teatud ainete osas. See tähendab, et ka väga väiksed kontsentratsioonid põhjustavad neile terviseprobleeme.

Samas, tuleb meeles pidada, et kasutame iga päev kümneid erinevaid tooteid, mis võivad sisaldada väikestes kogustes selliseid ohtlikke aineid ning lõpuks see kemikaalide kontsentratsioon, millega kokku puutume võib põhjustada meile terviseprobleeme.

Euroopa Liidus on välja toodud näiteks allergiat põhjustavate lõhnaainete nimekiri* ning tootjatel on kohustus need lõhnaained toote etiketile märkida. Seega tundlikud ja allergiatele kalduvad inimesed peaksid olema selliste ainete suhtes väga ettevaatlikud.

Mõnede inimeste tervis nõrgem kui teistel ning ei ole paha, kui nad teaksid ka mõnede teiste koostisainete kohta rohkem, et siis otsustada, kas sellist ainet sisaldavat toodet osta või mitte.

Kui kahjulike ainetega puututakse kokku regulaarselt, imenduvad need läbi naha meie organismi. Mida rohkem kemikaale imendub, seda tõenäolisemalt avaldavad need mõju meie tervisele.

Mida tähendab ainete järjekord etiketil?

Koostisosad märgitakse toote etiketil koostisainete alanevas järjekorras vastavalt sisalduse suurusele.

Kas on üldse reaalne oodata, et ohtlike aineid poleks?

Reaalne on oodata, et tekib suurem nõudlus ohutumate toodete järgi. Seni, kuni tarbijad oma ostuvalikutega ei näita tootjatele oma eelistusi, ei muutu midagi.

Oluline on informeerida tarbijaid ning anda neile teadmised, mis võimaldaksid ohutumaid valikuid teha ning suhtuda kriitiliselt toote reklaamitavatesse imeomadustesse.

See muutus on pikaajaline protsess, kuid igaüks meist saab päevas vähemalt ühe ohutuma otsuse teha.

Kaamera ja luubiga poodi

Olukorrast ülevaate saamiseks külastas Katrin Jõgisaar Tallinnas kolme suurt kaubanduskeskust: Ülemiste Rimit, Sikupilli Prismat ja Järve Selverit. Valikusse jäid šampoonid, mida soovitasid kaupluste esindajad, mis olid märgistatud kui ohutum valik (keskkonnasõbralik, parabeenivaba, SLS-vaba, allergikute toode, säilitusaineteta, ökotoode vms) ja mida müüdi eraldi loodustoodete osakonnas.

Kolmest kaubanduskeskusest said valituks kokku 40 erinevat šampooni. Toimetaja lootis, et šampoonide koostiste kohta on veebis info olemas. Paraku see nii ei olnud.

Guugeldades võis leida lehekülgede kaupa tootetutvustusi (üks imepärasem kui teine), kuid koostisainete loetelu oli leitav vaid mõne üksiku šampooni kohta. Puuduliku ettevalmistusega ja ilma keemikuhariduseta tundus supermarketi virr-varris kümnete pudelite vahel orienteerumine liigagi keeruline. Tuli leida lahendus!

Ei jäänud muud üle, kui pildistada üles kõikide valikusse jäänud šampoonide koostised ja teha fotode abil kodutööna neist tabel. Kolmest suurest poest leitud neljakümnes šampoonis oli kokku 294 erinevat koostisainet, mis tähendas seitset uut koostisainet iga üksiku šampooni kohta. Seda oli üllatavalt palju.

Tavalisel tarbijal, keda (erinevalt ajakirjanikust) fotoaparaadiga poodi ei lasta, on leti ees seistes vägagi keeruline teha kindlaks, milline on talle sobivaim toode. Isegi ajakirjanikul on poodi pildistama pääsemine paras katsumus: tuleb ennast mitut moodi registreerida, kellaajast kinni pidada ja pildistamissoovi põhjendada. Kui tarbija tahab ilma suuremate sekeldusteta enda tarbeks tooteid pildistada, peab ta seda tegema salaja (näiteks telefoniga).

Kemikaalidetektiiv asub tööle

Osadel šampoonidel (nt Natura Siberica, La Coupe Orgnx ja Mediterraneo) olid koostisained peaaegu loetamatud: väikeses kirjas, halvastiloetava värviga, templeid täis, üle kleebitud, liiga läikivad jms.

Mõnel juhul olid etiketid lausa eksitavad. Näiteks DKS šampoonil oli märge, et see ei sisalda parabeene. Eestikeelne tõlge väitis eksitavalt, et šampoonis pole säilitusaineid. Säilitusainena kasutatakse DKS šampoonis fenoksüetanooli (phenoxyethanol).

Naobay šampooni (katse kõige kallim toode) eestikeelsel etiketil olid aga märgitud valed koostisained. Etiketilt võis lugeda, et toode sisaldab Cotu Kola ekstrakti. Guugeldades selgus, et nimetus «Cotu Kola» tähistab aasia vesinaba (Centella asiatica), mida toote koostisest leida polnud võimalik. Selle asemel oli koostises hoopis hariliku aaloe (Aloe barbadensis) lehtedest tehtud mahl.

Võtsin abiks Bill Stathami raamatu «Vaata oma ostukorvi», kosmeetikaandmebaasi «Skin Deep», Bioneeris ilmunud BEFi spetsialistide artikli kosmeetikas leiduvate ohtlike ainete kohta, Vikipeedia ning eestikeelsete taimenimede andmebaasi. Ainetele eestikeelsete nimetuste andmisel oli abiks EUR-Lex andmebaas.

Sõelale jäid 50 potentsiaalselt ohtlikku ainet, mida vähemalt ühes allikatest ohtlikuks nimetati.  Välja jäid need ained, mida nimetati ohututeks või mille kohta andmeid leida ei õnnestunud. Autor ei välista, et mõned ained on jäänud käsitlemata. Olete oodatud oma teadmisi jagama!

50 ainet jagunesid omakorda ohtlikkuse alusel kaheks: ained, mida tasub vältida (tabelis punased, nimekirjas alla joonitud) ja ained, mille suhtes tasub olla ettevaatlik (tabelis mustad, nimekirjas paksus kirjas).

Et hindamine lihtsamalt kulgeks, jagas toimetaja 50 ainet kolme suuremasse gruppi: säilitusained, lõhna- ja värvained ning kõikvõimalikud muud ained. Mõne aine puhul oli keeruline hinnata, kuhu see täpsemalt kuuluma peaks. Näiteks bensüülalkohol (benzyl alcohol), mida paljud šampoonid sisaldavad, on nii allergeenne lõhnaaine kui säilitusaine.

Valik tehtud. Loe iga sarja kohta artiklit!

Šampoonisarja nimetusele vajutades jõuate sarja tutvustavale täpsemale artiklile. Seal on ära toodud ka koostisainete loetelu ja ainete ohtlikkuse määra näitav tabel. Iga sarja kohta on eraldi artikkel. Nimekiri on suvalises järjestuses.

    Avalon Organics šampoonid (palju lõhnaaineid)

    Biopha Organic šampoonid

    La Coupe Orgnx šampoonid

    Natura Siberica šampoonid

    Puhas Loodus šampoonid (heas mõttes üllataja)

    LV šampoon (allergikute toode)

    Neutral šampoonid (allergikute tooted)

    Baikal Herbals šampoon

    Puhas Limpa šampoonid  (soodsaim valik)

    Down Under Natural's NUDE šampoonid

    Himalaya šampoonid

    Naobay šampoon (kalleim toode)

    Nokkos ürdišampoon

    DKS oliivišampoon

    Mediterraneo šampoon (palju lõhna- ja värvaineid)

Lõhnavaba šampooni tuleb otsida tikutulega

Allergikutele ja tundlikuma nahaga inimestele valmistavad tihtilugu probleeme lõhnaained. Valitud šampoonides leidus 20 erinevat potentsiaalselt ohtlikku lõhnaainet.

Ökošampooni ostmine ei tähenda koheselt, et lõhnaaineid pole, pigem neid on.

Ökošampoonides on vaid osa koostisained mahedad.

Paljude šampoonide etikettidel on märge parfum, aroma või fragrance, mis tähistab lõhnaainet. Paraku ei selgita selline märge, millist konkreetset lõhnaainet kasutatakse. Bioneer soovitab olla ettevaatlik kõikide šampoonide suhtes, kus koostisaineid lahti ei seletata. Üldmõistet lõhnade kohta ei kasutanud Avalon Organics.

Lõhnaained ei ole šampoonides hädavajalikud koostisosad, seetõttu tasub nende osas jääda kriitiliseks. Lõhnaaineid lisatakse, et saavutada meeldivam lõhn ning muuta toode ostjatele ihaldusväärsemaks.

Kõige rohkem erinevaid lõhnaaineid sisaldavad: Mediterraneo Olive Shampoo (10), Avalon Organics TEA TREE MINT THERAPY Scalp Normalizing Shampoo (9), Avalon Organics YLANG YLANG Shine Shampoo (7).

Ei sisalda lõhnaaineid: DKS Olive Shampoo, LV Shampoo, Neutral 2in1 Shampoo, Neutral Shampoo, Neutral Shampoo Anti-Dandruff, Nokkos Yrtti Shampoo.

Sisaldavad vähe lõhnaaineid (etiketil ainult üldmõiste „parfum“, „aroma“ või „fragrance“): Down Under Natural’s NUDE Invigorating Shampoo, Down Under Natural’s NUDE Volumizing Shampoo, Puhas Loodus päevalillešampoon, Puhas Loodus mustsõstrašampoon.

Puhas Loodus šampoonide pakenditel on märge, et toode ei sisalda allergiat tekitavaid lõhnaaineid.

Asovärvid ja mahekoostisained samas šampoonis

Ka värvained ei ole šampoonides hädavajalikud, seetõttu tasub nende osas jääda ettevaatlikuks. Värvaineid lisatakse tarbijate ostma meelitamiseks.

Potentsiaalselt ohtlikke värvaineid (k.a. asovärve) sisaldasid: Mediterraneo Olive Shampoo (5), LaCoupe Orgnx Smoothing Shampoo (2).

Värvaineid seostatakse allergia ja astmaga. Ka Natura Siberica sari sisaldas värvainet, aga uurimise käigus selgus, et tegemist on ohutu taimse pigmendi klorofülliga.

Parabeenivaba ei tähenda säilitusainetevaba

Säilitusained on vajalikud, et pärssida bakterite, seente ja muude mikroorganismide vohamist kosmeetikatoodetes. Kosmeetikatootjate väitel oleks ilma säilitusaineteta kosmeetikatoodete realiseerimisaeg vaevu mõne kuu pikkune ja selle ajaga tooteid turustada ning ka ära kasutada on sageli võimatu. Kuni tarbijad ei hoia oma kosmeetikatooteid külmkapis, kasutavad kosmeetikakompaniid säilitajaid edasi.

Oma tervise säästmise nimel, tasub tarbijatel eelistada leebemaid ja uuritumaid säilitajaid sisaldavaid tooteid. Säilitusainetest tasub vältida parabeene, kuna selle ohtlikkuse või ohutuse osas pole veel üksmeelele jõutud.

Leebemad asendajad parabeenidele on greibiseemneekstrakt (grapefruit seed extract), fenoksüetanool (phenoxyethanol), kaaliumsorbaat (potassium sorbate), naatriumbensoaat (sodium benzoate), alkohol (alcohol) jne. Ükski šampoon parabeene ei sisaldanud. Enamik šampoone kasutavad leebemaid säilitajaid.

Kuigi kõik 40 šampooni olid parabeenivabad, leidus šampoonide koostises muid säilitusaineid, millest soovitatakse hoiduda (methylchloroisothiazolinone, methylisothiazolinone, salicylic acid, benzyl alcohol).

Nimetatud nelja säilitusainet sisaldavad Avalon Organics, Natura Siberica, Baikal Herbals, Himalaya, LaCoupe Orgnx ja Neutral sarjad.

Potentsiaalselt ohtlikke säilitusaineid ei sisaldanud LV šampoon ja Nokkos ürdišampoon.

Enim säilitusaineid sisaldas Avalon Organics YLANG YLANG Shine Shampoo (4).

Tasub meeles pidada, et kaaliumsorbaat (potassium sorbate), mida kasutatakse leebema säilitusainena, ei pruugi sobida aspiriini suhtes allergilistele inimestele.

Veel palju muud

Kõik 40 šampooni olid ilma puhastusaine naatriumlaurüülsulfaadi ehk SLSita. SLS on tuntud kui naha ja limaskestade ärritaja.

Osad šampoonid sisaldasid SLSi asemel ammooniumlaurüülsulfaati ehk ALSi (ammonium lauryl sulfate) või naatriumlaurüüleetersulfaati ehk SLESi (sodium laureth sulfate). Ainetel on enam-vähem sarnane mõju.

ALSi sisaldavad BioPha, Noabay ja Himalaya sarjade šampoonid.

SLESi sisaldavad LV, Neutral, Naobay ja DKS šampoonid.

Mitmete šampoonide etikettideile on märgitud kolm PEG-ühendid. PEG-ühendid võivad olla saastunud 1,4-dioksaaniga, etüleenoksiidiga, plii või arseeniga, mistõttu võivad olla inimestele kantserogeensed ja toksilised. Häirivad naha loomulikku niiskustasakaalu.

PEG-ühendeid sisaldavad LV, Mediterraneo, DKS ja kõik Puhas Limpa šampoonid.

Erinevaid muid aineid oli šampoonides mitmeid. Lähemat infot saab konkreetsete šampoonide kohta šampoonide tutvustustest (vt. linkidega kasti teksti alguses).

Eksperiment untsus! Kas ikka on?

Eksperimendi eesmärgiks sai võetud ohutuma šampooni leidmine. Paraku ei õnnestunud Bioneeri toimetajal  «ideaalset» šampooni leida.

Ilma ühegi potentsiaalselt ohtliku aineta šampooni supermarketites müügil polnud, ent olukord ei ole lootusetu. Müügil on mitmed šampoonid, milles tervisele ja keskkonnale ohtlikumad koostisosad on asendatud leebematega.

Olgem ausad, on üsna naiivne loota, et kuude kaupa poeriiulil seisev ja meie niiskes vannitoas kasutust leidev toode saaks olla lõpuni leebe koostisega. Sel juhul hakkaksid tootes vohama ka kõikvõimalikud mikroorganismid. Ka juuksed tuleb puhtaks saada. Lahendus peitub pigem kompromissis.

Tulemused seinast-seina

Koostise poolest paistavad silma Down Under Natural’s NUDE šampoonid (alates 3,59 €/325ml), kuna neis ei kasutata ühtegi ainet, mida peaks kindlasti vältima. Sarjas kasutatakse küll teadmata lõhnaainet, aga nii on see kahjuks enamikes šampoonides.

Testi üllatajaks sai uuenenud koostisega kodumaine sari Puhas Loodus. Sarja kahte šampooni (päevalille ja mustsõstra šampooni) võib senisest oluliselt paremaks pidada. Nimetatud šampoonid ei sisalda värvaineid, silikoone, parabeene ning allergiat tekitavaid lõhnaaineid. Koostisesse pole märgitud ka SLSi, SLESi ega ALSi. SLS on asendatud SCSiga (sodium coco-sulfate), mida peetakse leebemaks. Sari sobib ka hinnatundlikumale tarbijale, kes on ökošampoonide ostmisest nende kõrge hinna tõttu loobunud (alates 1,99 €/250ml).

Puhas Loodus sarja greibišampoon on kahjuks mitmete allergeensete lõhnaainetega, seda soovitada ei saa. Osad Puhas Loodus sarja šampoonid jäid riiulile, kuna müüja ütles, et tegemist on vana partiiga, millel on vana koostis.

Allergikutele mõeldud šampoonid (LV alates 3,69 €/200ml ja Neutral alates 3,19 €/250ml) sisaldavad vähe erinevaid koostisaineid, lõhnaained puuduvad neist sootuks, aga kahjuks kasutatakse neis puhastusainena SLESi, millest soovitatakse hoiduda, kuna see ärritab nahka.

Testi põrujaks võib nimetada Mediterraneo maheoliiviõliga šampooni (alates 9,9 €/300ml), milles leidus tervelt 19 potentsiaalselt ohtlikku ainet. Toote koostisest võib leida näiteks kolm PEG-ühendit, asovärvid ja hulgaliselt allergiat põhjustada võivaid lõhnaaineid.

Allergikutel ja tundliku nahaga inimestel soovitab Katrin Jõgisaar olla ettevaatlik ka Avalon Organics sarja toodetega, kuna need sisaldavad paljud allergeensed lõhnaained.

Orto toodete puhul üllatas ebameeldivalt, et lastele mõeldud sari Puhas Limpa sisaldab mõningaid probleemseid aineid, mida Puhas Loodus sarjas polnud, näiteks PEG-ühendeid, kuigi rohelist koostist lubatakse ka siin. Tasub kaaluda lapsele mõne muu seebi või šampooni ostmist. Puhas Limpa on testi kõige soodsama hinnaga sari (alates 1,99 €/300ml).

Kõõmavastased šampoonid erinevates sarjades on reeglina naha suhtes karmima koostisega, ehk neis on enam potentsiaalselt ohtlikke aineid.

Hüva nõu!

Sama sarja erinevad šampoonid võivad olla koostiselt vägagi erinevad. Silti peab lugema ka juhul, kui sarja teist šampooni on juba kasutatud.

Täiesti ohutud kosmeetikavahendid leiate toidukapist. Õppige pead pesema näiteks munaga, leivaga  või soodaga.

* 26 lõhnaainet, mida kosmeetikatoodetes peaks vältima ning mis on kohustuslik toote etiketile märkida (kõik muud lõhnaained kuuluvad üldnimetuse «lõhnaaine» või «parfüüm» või «aroomiaine» alla): Amyl Cinnamal, Amylcinnamyl Alcohol, Alpha-Isomethyl Ionone, Anise Alcohol, Benzyl Alcohol, Benzyl Benzoate, Benzyl Cinnamate, Benzyl Salicylate, Butylphenyl Methylpropional, Cinnamal, Cinnamyl Alcohol, Citral, Citronellol, Coumarin, Eugenol, Evernia furfuracea (halli karesambliku) ekstrakt, Evernia prunastri (kollase lõhnasambliku) ekstrakt, Farnesol, Geraniol, Hexyl Cinnamal, Hydroxycitronellal, Hydroxyisohexyl-3-Cyclohexene Carboxaldehyde, Isoeugenol, Limonene, Linalool, Methyl-2-Octynoate.

Tagasi üles