Isa ülestunnistus: lubage mul olla inimene, kes selle valjusti välja ütleb!

Foto: SCANPIX

Kolme poja isa Steve Wiens julgeb ausalt välja öelda, et laste kasvatamine on väga raske. Emmede klubi vahendab väsinud mehe arvamust, et alati pole lapsevanemaks olemine sugugi nauditav.

Mul on praegu elus periood, kus ma tunnen, et ma olen peaaegu kogu aeg väsinud. Oiates, kuidas ma pean päeva lõpuni vastu, endal silmad väsimusest kipitamas.

Mul on kolm alla viieaastast poissi. Ma ei kurda. Või noh, võib-olla ainult natuke. Aga ma tean, et on olemas inimesi, kes annaks ükskõik mida, et neil oleks majatäis naeru ja kaost. Ma olin ise aastaid selline inimene. Viljakusest tulenev valu tuikab ja torkab pidevalt. Ma mäletan ennast üles ärgates ikka ja jälle lootmas ja iga kuu jälle pettusest kokku varisemas. Ja seda aastaid.

Aga praeguseks on mu elus kolm alla viieaastast poissi. On väga palju hetki, kus nad on täiesti vaimustavad. Näiteks eelmisel nädalal, kui Iisak rääkis mu vennanaisele: «Mu isa on üleni karvane». Või kui Elijah pani rohelise pesukäsna oma lõuale ja kuulutas uhkelt: «Issi! Mul on täpselt samasugune habe nagu sul!» Või kui Ben hiilib hommikul enne teiste laste ärkamist minu juurde ja ütleb: «Issi ja Beni aeg!».

Kuid on ka palju hetki, kus ma tunnen, et ei tea, kuidas ma nende uneajani vastu pean. Pidevad nõudmised, vajadused ja võitlused sisustavad suurema osa päevast.

Üks minu lastest kavatseb ilmselt olla järgmine Steve Jobs. Ma tunnen tema vanematele kaasa. Tal on täpne nägemus sellest, mida ta tahab, et miski oleks ja mitte mingil juhul ei tohi see olla kuidagi teisiti. Vahel väljendub see selles, et tema taldrik peab olema täpipealt kohakuti tooliga, mõnikord selles, kuidas ta sokid jalas on, või selles, kuidas roosa delfiin täpselt pildi peal välja peab nägema. «Uhkete silmadega, mitte kurbade silmadega, issi!» Tal on kullipilk ja ta ei ole rahul enne, kui see on täpselt selline, nagu ta tahab!

Pean tunnistama, et mõnikord tekitab nende karjumine ja müra tahtmise ennast sahvrisse peita. Ja ma ei eita, et kuni ma seal salaja olen, sööksin ma hoogsalt kartulikrõpse või tumedat šokolaadi.

On inimesi, kes ütlevad mulle: «Sa peaks igat momenti nautima, sest nad kasvavad nii kiiresti!»

Tavaliselt ma lihtsalt naeratan neile või puhken kohmetult naerma, kuid sisemiselt ja salaja tahan ma neid inimesi peadpidi vee all hoida. Lihtsalt üks minut või nii. Just nii kaua, kuni nad veidi paanikasse lähevad.

Kui sul on väikeste lastega sõpru - eriti, kui su enda lapsed on nüüdseks teismelised või suureks kasvanud - palun vannu, et sa ei ütle oma sõpradele mitte kunagi midagi sellist. Mitte selle pärast, et see ei oleks tõsi, vaid et see tõesti absoluutselt ei aita.

Me teame, et see on tõsi, et nad kasvavad liiga kiiresti üles. Aga tunne, et ma peaks igat momenti nautima, ei tundu ka eriline kingitus. See tundub rohkem veel üks järjekordne asi, mida on võimatu teha ja praegugi on see nimekiri liiga pikk.
 

Mitte iga hetk ei ole lapsevanemana nauditav - ei olnud see seda sulle ja ei ole ka mulle. Ilmselt oled sa selle lihtsalt ära unustanud. Ma võin selle sulle andeks anda. Aga kui sa ütled mulle veel kord, et ma peaks igat momenti nautima, pean ma sinust lahti ütlema.

Kui sa oled väikeste laste vanem, tead sa kindlasti, et on hetki, mis pakuvad imetabast rõõmu ja sa ei suuda isegi seda õnne uskuda, et saad nende väikeste inimeste seltsi nautida. Aga lubage mul olla see, kes ütleb need asjad valjusti välja.

• Sa ei ole kohutav lapsevanem, kui sa ei oska oma lapsi nii tervislikult sööma panna, nagu seda teevad su sõbrad. Nad kasutavad ilmselt kahtlast ja arvatavasti ebaseaduslikku hüpnoosivormi.
• Sa ei ole kohutav lapsevanem, kui sa mõnikord oma laste peale karjud. Sul on kodus väikesed diktaatorid. Kui keegi teine räägiks sinuga samamoodi, pandaks nad vangi. 
• Sa ei ole kohutav lapsevanem, kui sa ei oska neid alati rahulikult korrale kutsuda, kui nad jälle mingi pahanduse uskumatult loovalt välja mõtlevad.
• Sa ei ole kohutav lapsevanem, kui sa eelistaksid pigem tööl olla.
• Sa ei ole kohutav lapsevanem, kui sa lihtsalt ei suuda ära oodata, millal nad magama lähevad.
• Sa ei ole kohutav lapsevanem, kui nende tekitatud hääled ja müra panevad sind salamisi tahtma jooma hakata ja mitte iialgi lõpetada.
• Sa ei ole kohutav lapsevanem.

Sa oled tegelikult lapsevanem, kellel on ka oma piirid. Sa ei suuda seda kõike. Me kõik peame tunnistama, et üks asi, mis meie informatsioonist küllastunud kultuurile omane on, et meil on väga kõrged standardid lapsekasvatuses ja me tunneme, et me põrume kohutavalt, kui me oma lastele kanapihve anname ja neil hommikul televiisorit vaadata laseme.

Üks põhjusi, miks sa oled nii väsinud, on info üleküllus sellest, milline üks õige lapsevanem peaks olema.

Võib-olla peaks lõpetama blogide lugemise, kus räägitakse, kuidas lapsest tulevast presidenti kasvatada, kuidas kasvatada last, kes oskaks kolmeaastaselt lugeda või kus räägitakse lastest, kes mitte ainult ei söö kõiki köögivilju, vaid ka küpsetavad neid ise.

Võib-olla on aeg omaks võtta, et sa oled ka samasugune lapsevanem, kes tunneb ennast halvasti, kui laps karjub. Või kes tahab ka iseendale veidi aega võtta.

Nii et järgmine kord, kui sa näed oma sõpru koos väikeste lastega ning nende pilk on udune ja lootusetu, telli pitsa ja saada see ööhakul neile. Paku välja, et võtad nende lapsed mõneks tunniks endale, et nad saaksid üksi kodus olla ja kasvõi seksida, kui nad ei ole selleks liiga väsinud. Pane oma käsi neile õlale, vaata neile silma ja ütle, et nad saavad selle kõigega suurepäraselt hakkama. Ainult ära ehmu, kui nad kontrollimatult nutma puhkevad.

Enamik ajast tunneme, et keerame kõik vussi ja lastest saavad pätid, kes meid vihkavad. Tegelikult oleme vaid tapvalt väsinud. Ma ei ole kindel, millal see paremaks läheb. Täna võib juba olla parem päev.

Hinga sisse, hinga välja.

Sa ei ole üksi!