Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Pirgit Toomel: kui minevik tuleb päevavalgele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kuidas sa tunneksid ennast, kui sinu uus deit annab mõista, et on kuulnud nii mõndagi huvitavat sinu minevikust? Isiklikult oleksin eelmine nädalavahetus tahtnud häbist maa alla vajuda, kui härra Ülemus minu mahavaikitud käigud swingers’ite pidudel päevavalgele tõi. Ise nautides igat sekundit olukorrast, mil ma näost peetpunasena piinlikkuse käes keset tänavat piinlesin.

Rohkem kui pool aastat tagasi šokeerisin lugejaid artiklitega suurlinna elustiilist ja pidudest, kuhu mu tolleaegne kaaslane mind endaga kaasa võttis. «Peod stiilis partnerite vahetus» pani muigama nii mõndagi teist, sest mul oli julgust avalikkusele tutvustada oma väga ebatraditsioonilise suhte tagamaid. Tol hetkel ma ei mõelnud, et võin avastada end olukorrast, kus pean minevikus tehtud käikude pärast tulevikus piinlikkust tundma. Siinpool maakera olen suutnud oma eraelu ja tegemised enda teada hoida, erinevalt avalikust blogist, millega Eestis tähelepanu köidan.

Olles nüüdseks Ülemusega tasa ja targu teineteist tundma õppinud, võin öelda, et naudin igat hetke, mil mul on võimalik avastada midagi uut ja huvitavat tema kohta. Sel nädalavahetusel ristküsitlesime teineteist läbi huumori, kuniks jõudsime teemaga minu San Fransiscosse kolimiseni. Peensustesse langemata rääkisin talle oma suhtest vanema mehega, esimesest kultuurišokist ja meeletust sotsiaalvõrgustiku punumisest, eesmärgiga oma jalg kibekärmelt õigetesse kohtadesse ukse vahele saada. Ta lasi mul pikalt ja laialt jutustada oma kogemustest ja emotsioonidest suurlinnas, kuniks peatas mind, öeldes, et on kuulnud nii mõndagi minu mineviku kohta. Täpsustavalt lisades, et tema sõbrad on swingers’ite pidude korraldajad.

Võiks arvata, et ülerahvastatud suurlinnas oled ümbritsetud totaalse anonüümsusega, erinevalt väikesest Eestist, kus kõikide elu on avatud raamat igale uudishimulikule huvilisele, kuid see on vaid enese petmine. Tuli välja, et inimene, kellele üritasin näidata end parimatest külgedest, on kogu aeg teadlik olnud minu pöörastest seiklustest minevikus. Kuigi iga suhte alus on ausus ja usaldus, siis seal on asju, mida on parem mitte rääkida ja kohe kindlasti on üheks selliseks eelmise kavaleriga svingerite pidudel osalemine. Seda enam, kui tegemist on inimesega, keda vaatad potentsiaalse partnerina pere loomiseks ja kellele üritad näidata end sobiva emafiguurina teie tulevastele lastele.

«Ma ei suuda seda uskuda!» korrutasin näost punasena tänaval seistes. Mõeldes selle olukorra absurdsuse peale, küsisin: «Kuidas see on võimalik?» Oskamata reageerida, hakkasin naerma ja vabandama, millepeale ta andis mulle koheselt teada, et teda ei huvita minu minevik. Eriti see osa minu elust, mida ma elasin enda eelmise partneri kõrval. Lisades, et ta teab mind piisavalt kaua kujundamaks iseenda arvamust minu iseloomu kohta, hoolimata sealjuures põhjustest, miks ma oma nägu nendel pidudel näitasin. Pean tunnistama, et seda kõike oli väga julgustav kuulda olukorras, kus ma unistasin häbist maa alla vajumisest või raketi kiirusel kosmosesse lendamisest.  

Vahel ma mõtlen, et minu elu on uni, millest üles ärgates vaatab mulle peeglist vastu hoopis teine inimene täiesti teises maailmas. Mul on hirm mõeldagi, kui ammu ta tegelikult teadis seda kõike, lastes mul end põhimõtteid taga ajava moraalijüngrina esitleda. Minu jaoks leevendab olukorda asjaolu, et ka temal oli esialgu saladus, millest ta mulle koheselt ei rääkinud – tema laps. Tunnen, et oma minevikus tehtud tegude varjamise tõttu on seis meie vahel nüüdseks võrdne, kui vaadata meie teineteise tundmaõppimist läbi jalgpallimatši standardite. Järgmiste saladuste avastamiseni! 

Tagasi üles