Millal peab kiusamisse sekkuma kolmas pool?

Foto: SCANPIX

Tartu ülikooli õppejõud Kristiina Treial sihtasutusest Kiusamise Vastu selgitab «Julged hoolida» Facebooki lehel, mida teha, kui laps langeb kiusamise ohvriks.

Kiusamiseks peetakse käitumisi, millega meelega ja korduvalt kahjustatakse teist inimest, kusjuures kannatajal on mingil põhjusel ennast raske kaitsta. Ehk siis, kiusamisest räägime siis, kui üks laps teeb korduvalt ja meelega teisele liiga kasutades ära oma üleolekut.

Kui näeme koolis või tänaval olukordi, kus toimub rüselus, narritamine, sõnavahetus, võib olla üsna raske aru saada, kas tegemist on kiusamisega või mitte. Ei saa olla kindel, kas toimub kahju tekitamine ja kui korduva olukorraga on tegemist. Igal juhul, kui vähemalt üks osalistest tundub käimasoleva tõttu õnnetu, tasub juba vahele astuda ja teada anda, et olete toimuvat märganud. Kui teile vastatakse, et me ju ainult mängisime või tegime nalja, siis tasub üle rääkida, et mäng ja nali eeldab, et kõigil on lõbus. Niipea, kui keegi end halvasti tunneb, tuleb asi lõpetada.

Igal juhul on täiskasvanu poolne tegevuse märkamine juba üks võimalik kiusamise peataja, eriti väiksemate laste vahel toimuva puhul.

Ilmselge ülekohtu korral hindab kõrvalseisja kõigepealt olukorra ohtlikkust endale. Kui tuntakse end piisavalt kindlalt ja turvaliselt, sekkutakse tõenäolisemalt. Alati aga ei pea kohe vahele astuma. Aitab ka juba see, kui lähed pärast kannataja juurde ja ütled talle vaikselt, et ei kiida temaga toimuvat heaks ja tahad kuidagi aidata. Ka täiskasvanule toimuvast rääkimine oleks üks esimesi ja olulisemaid tegevusi.

Ideaalis võiks püüelda selle poole, et iga laps oleks valmis kiusamise korral ohvri kaitsjana tegutsema. Ka lapsevanemad võiks kodus lapsega arutada, mida teha, kui minu klassis kedagi kiusatakse. Planeerige ja harjutage häid sekkumisoskuseid. Seejuures tasub meeles pidada, et omakohus ja vastu tegemine ei pruugi olla kõige tõhusamad viisid. Pigem proovida selget kehtestamist – me näeme, et sa teed teisele liiga ja seda ei saa lubada!

Kui kõik täiskasvanud kannavad ühist sõnumit – kiusamine ei ole normaalne, miski ei õigusta kiusamist, see teeb palju kahju ja peab kohe lõppema, siis kujundame ka lastele kiusamist taunivad hoiakud.