Imiku kehatüve ülesirutus – mis see on ja kuidas seda vältida?

Tita nutab. Foto: SCANPIX

Siis, kui sinu beebi tahab ennast tihti n-ö vibusse visata, võib tegemist olla kehatüve ülesirutusega.

Kehatüve ülesirutuse korral esineb beebil kaela ja kehatüve sirutajalihastes pinge. Ülesirutaja laps võib tunduda väga tubli kõhuli asendis. Samuti võib tugeva ülesirutusega laps hakata väga vara seljalt kõhule (ülesirutusmustriga) ja kõhult seljale pöörama (kaotades tasakaalu kõhuli asendis). Kuid kaela- ja kehatüve painutust nõudvates tegevustes ei ole laps väga osav (näiteks kätest istuma tõmbamine), kirjutab füsioterapeut Maarja Säde lehel activebaby.ee.

Kehatüve ülesirutuse võimalikud tekkepõhjused

Kehatüve ülesirutuse tekkepõhjuseid võib olla mitmeid ja tihti on raske tuvastada, mis täpselt lapsele ülesirutuse tekitab. Oma kliinilisele kogemusele tuginedes jagaksin teiega mõningaid tähelepanekuid seoses ülesirutuse tekkega.

Tugevate gaasivaludega laps

Üks lapse arengu põhiprintsiipidest on see, et lapsel areneb alati sirutusliigutus ennem kui painutus. Hakkan teemaga kaugemalt pihta ja seletan selle põhiprintsiibi lahti haaramisoskuse arenemise näitega. Sünnist kuni esimese elukuuni esineb lapsel füsioloogiline painutusasend. See tähendab seda, et laps on kõikidest liigestest painutatud (see asend imiteerib üsasisest asendit), ka käed on tugevalt rusikas ja pöidlad peopessa painutatud. Tahtliku haaramisoskuse arenemiseks on lapsel vaja esialgu selgeks saada sirutusliigutus. Seega õpib laps enne oma sõrmi tahtlikult sirutama ja siis alles tahtlikult painutama. Sama toimub ka lapse kehatüves. Esialgu areneb tahtlik sirutamisoskus (kõhuli asendis pea tõstmine ja selja sirutamine) ja seejärel tahtlik painutamisoskus (jalgade toomine üles vastu gravitatsioonijõudu/varvaste katsumine). Tugevad gaasivalud esinevad lastel tihti esimesel paaril-kolmel elukuul, ajal, mil laps treenib oma sirutamisoskust, aga oma kehatüve painutada veel hästi ei oska (laps ei suuda selili asendis tuua jalgu vastu gravitatsioonijõudu ülesse). Kui meil endal kõht valutab, siis meie reaktsioon sellele oleks ennast n-ö kerra tõmmata ehk painutada ennast kehatüvest. Laps aga seda veel ei oska. Seepärast proovib ta gaasivaludega võidelda hoopis kehatüve ülemäärase sirutusega, millest omakorda võib välja areneda kehatüve ülesirutus.

Huvitavad asjad üle pea

Lapsed on väga uudishimulikud. Esimestel elukuudel on lapse jaoks väga köitvad heli- ja valgusallikad ning inimeste liikumine. Tihtipeale unustame me jälgida lapse ümbrust ning asetame lapse toas sellisesse kohta, kus huvitavad asjad (aken, valgusti, televiisor jne) jäävad lapse suhtes üle pea. Selle tagajärjel võib laps hakata ennast vibusse ajama selleks, et vaadata neid huvitavaid asju. Kui laps viskab tihti vibusse, siis võib lapsel tekkida kehatüve ülesirutus ning tihti ka ühe kehapoole eelistus, kui stiimulid on väga ühekülgsed.

Valed kandmisvõtted ja süllevõtmise tehnikad

Tihtipeale ei märka me seda, kui palju võib kandmisvõte mõjutada lapse füüsilist arengut. Siin on omad ohud. Eelnevalt olen rääkinud sellest, kuidas kandmisvõte võib mõjutada poole-eelistuse teket, kuid valel kandmisvõttel võib olla väga suur roll ka ülesirutuse tekkes. Lapsevanemad on tavaliselt väga multifunktsionaalsed ja tihti kasutavad nad lapse süleshoidmiseks asendeid, kus üks käsi jääb tegutsemiseks vabaks. Kõige lemmikumaks asendiks on paljudel kujunenud nö puusa peal hoidmine. Küll aga ei pane me tähele seda, et selles asendis pingutab laps reflekselt kukkumise vältimiseks oma seljalihaseid ning sellest võib välja kujuneda kehatüve ülesirutus. Mina füsioterapeudina soovitan puusal hoidmist vaid hüpotoonilise kehatüvega lastele (selleks, et kehatüves toonust tõsta) või neile, kellel esinevad kaasasündinud puusaliigese probleemid (puusaliigese düsplaasia).

Kehatüve ülesirutust võib süvendada ja tekitada ka lapse näoga enda poole süles hoidmine. Nii nagu juba mainisin, on laps väga huvitatud oma ümbrusest/inimestest. Kui sa hoiad last tihti süles vaid näoga enda poole asendis võib lapse seljalihastes tekkida pinge seetõttu, et ta tahab sulle otsa vaadata. Sinule otsa vaatamiseks peab ta oma pea kuklasse viima ja keha tahapoole lükkama. Aegamööda võib sellest välja kujuneda kehatüve ülesirutus.

Kui sa aga hoiad last seljaga enda poole asendis nii, et lapse jalad on sirutatud, võib samuti tekkida lapse seljalihastes pinge. Seda seetõttu, et reflekselt proovib laps ennast ettepoole kukkumise eest kaitsta seljalihaste pingutamisega. Last tihti sellises asendis hoides võib tal tekkida kehatüve ülesirutus.

Lapse aluselt tõstmine ja sülle võtmine on tegevus, millele me tihti suurt tähelepanu ei pööra. Ka sellise tavalise ja igapäevase tegevusega on võimalik enda teadmata lapse kehatüve sirutajalihastesse pinge tekitada. Esimestel elukuudel juhivad paljusid lapse tegevusi refleksid. Üheks lapse kaasasündinud refleksiks on MORO-refleks. MORO-refleks vallandub siis, kui lapse pea liigub järsult taha suunas. Pea taha liikumise vastuseks sirutab laps oma kehatüve ja jäsemed. Kui esimestel elukuudel last aluselt sülle võttes ei ole tema pea hästi toestatud ja tekib pea taha liikumine, siis kutsume me sellega esile MORO-refleksi ning teadmatult tekitame pinge lapse seljalihastesse. Eriti suurt tähelepanu soovitan teil pöörata lapse aluselt tõstmisele sügis-talvisel perioodil, mil ilmad on jahedad ja lapsed on paksudesse kombekatesse pakitud. Ekslikult arvatakse, et riided on juba piisav toetus, kuid ka sel juhul tuleb lapse pead toestada teda aluselt tõstes.

Soovitused ülesirutuse tekke vältimiseks ning pärssimiseks

• Kui lapsel esinevad tugevad gaasivalud, siis tuleks aidata lapsel kehatüve painutada, et ta saaks gaasid ilma vibusse viskamata välja pressida.

• Ära aseta lapse jaoks huvitavaid asju üle pea.

• Ära aseta last sellisesse kohta toas, kus palju stiimuleid jääksid lapse suhtes üle pea (aken, televiisor, lamp jne).

• Ära kanna last puusal.

• Kasuta lapse süles hoidmiseks ka muid asendeid peale näoga enda poole hoidmise.

• Kui kannad last seljaga enda poole, siis aseta lapse jalad painutusse (kui mõlemat ei saa painutada, siis painuta vähemalt üks jalg – siis on lapse selg puhkeasendis ja seljalihased venituses).

• Last aluselt tõstes toesta tema pead.

• Tõsta laps aluselt üles küljega, siis ei kutsu sa esile MORO-refleksi.