Kas hoiad oma töö- ja eraelu rangelt lahus?

Foto: SCANPIX

Tänapäeval on liigagi normaalne, et isegi sekretär, kellega sa ei vaheta peale «Tere!» ja «Head aega!» sõnagi, teab, millal su sünnipäev on – ta luges seda Facebookist. Cosmo eksperdid aitavad sul tuvastada õigeid töö- ja eraelu piire.

On reede õhtu. Kolleegid arutavad nädalavahetuse plaane. Sul seisab ees üks eriti rokkiv pidu, aga sa pole kindel, kas peaksid sellest oma kolleegidele lobisema või mitte...

Teadmatus, millist infot jagada ja mida enda teada jätta, on muutumas üha valdavamaks. Ja see pole tingitud mitte üksnes sellest, et eraelu mõiste on muutumas, vaid asjaolust, et suhtlemismaneerid on üleüldiselt muutunud. «Sotsiaalmeedia leviku kasv on põhjustanud kahe eluvaldkonna lähenemise, mistõttu on iga inimese tegevus muutunud pisut läbipaistvamaks,» selgitab sotsiaalmeediaekspert ja raamatu «Renegades Write the Rules» autor Amy Jo Martin.

Asja positiivne külg on see, et seda lihtsam on sul enda häid omadusi reklaamida. Aga ole valvel, et sa oma avameelsusega liiale ei läheks.

Sina & ülemus

Sa tahad oma bossiga hästi läbi saada. Kui suudad leida midagi, mis teid ühendab, siis meeldid talle arvatavasti rohkem. See X-faktor võib olla miski, mis aitab sind su kaua oodatud karjääritõusule lähemale. Kuid see pole veel piisav põhjus, et jagada temaga detaile oma meeletutest üheööseiklustest või rääkida käsitööärist, millele üritad elu sisse puhuda. «Su ülemus tahab sinust teada täpselt nii palju, et sa talle meeldiksid, aga mitte liiga palju, et tal ei tekiks tunnet, nagu teil oleks ka väljaspool tööaega isiklik suhe,» selgitab töösuhete ekspert Courtney Anderson.

Isegi kui su boss on ülilahe ja räägib sulle oma eraeluseiklustest, ei peaks sa seda võtma kui märki, et võid end täiesti lõdvaks lasta. Andersoni rusikareegel: peegelda oma ülemust poole vähemaga kõigest, mida tema räägib. Kui ta jutustab sulle kaks isiklikku lugu päevas, räägi talle vastu üks. Kui ta teeb seda korra nädalas, siis sina räägi mõni seik oma isiklikust elust vaid kord kahe nädala jooksul.

Ära mitte kunagi alusta vestlust suvalisel ajahetkel, vaid viska oma infokild alles pärast seda, kui boss on enda loo rääkinud. «Nii tagad jutuajamise sujuva käigu ning sinu personaalne seik sulandub vestlusesse loomulikumalt,» lisab Anderson.

Jäta rasked teemad sõpradega jagamiseks, välja arvatud siis, kui sinu eraelus juhtuv mõjutab sinu tööd. Kui tegu on viimase variandiga, siis püüa jääda üldsõnaliseks. «Võid öelda, et su perekond elab läbi raskeid aegu ning see võib aeg-ajalt põhjustada sinu eemalviibivat olekut, kuid sa hoolitsed selle eest, et töökohustused saaksid õigeaegselt täidetud,» õpetab Anderson. Su ülemus hindab sinu ausat ülestunnistust ja mõistab, et oled vastutustundlik inimene.

Sina & kolleegid

Töökaaslased on isegi suurem väljakutse kui su ülemus, sest kiusatus liiga palju infot jagada on suurem. Kuna nad on ilmselt sinuga ühevanused, siis on väga lihtne nendega sõbrasuhteid sõlmida ning kohelda neid samamoodi, nagu suhtled oma tööväliste sõpradega.

«Kui tööl räägitakse klatšijutte, siis on loomulik, et ka sina tahad nendest osa saada,» ütleb personalispetsialist ja raamatu «Career Distinction» üks autoritest Kirsten Vernon. Aga ükskõik, kui palju sulle su lauanaaber ka ei meeldiks, ei tasu valvsust täielikult kaotada, hoiatab Vernon – see võib sulle valusalt kätte maksta.

Oletame, et räägid oma lemmikkolleegiga ülemust taga ning mõned kuud hiljem kandideerite te mõlemad firmasiseselt kõrgemale ametikohale... Nüüd on tal peos trumbid, mida ta saab vajadusel sinu vastu kasutada. Loomulikult ei püüa me väita, nagu oleks su kontor täis armutuid kiskjaid, kes püüavad sind esimesel võimalusel rajalt maha võtta, kuid ole oma sõnadega ettevaatlik (iseäranis kokteiliklaasi taga, kus on end raskem tagasi hoida). Kasuta järgmist trikki: enne kui alustad, tõmba hinge. «See kõlab lihtsalt, kuid iga kord, kui tahad midagi oma töökaaslastega jagada, siis peatu hetkeks ja ütle endale: nad ei ole pelgalt sõbrad, vaid mu kolleegid,» soovitab Vernon. Mõnesekundiline paus aitab sul kuulata oma sisetunnet ehk kas sul on kasulik rääkida või pigem hoida see info enda teada. Kui sa otsustad vaikida, kuid ei taha muutuda oma kontori kõige igavamaks tšikiks, siis kuula ja naera teiste naljade peale ja esita küsimusi, selle asemel et oma looga pihta hakata.

Sina & online

Pole mingi saladus, et sotsiaalmeediast on saanud võimas tööriist mitte ainult eraelu korraldamises, vaid ka professionaalsel tasemel. Pea igas suuremas ettevõttes on peaaegu enesestmõistetav, et jälgid oma ülemuse ja teiste «suurte kalade» igapäevaseid ütlemisi Twitteris, tagamaks kõige olulisema infoga kursis olemise (rääkimata sellest, et virtuaalse kontakt-list’i omamine aitab sul leida vajadusel kiirelt uut töökohta).

Kui mõne tööalase tweet’i õhku viskamine võib sulle kasulik olla, siis oma mõtete jagamine ja puhkusepiltide Facebooki riputamine toob pigem kahju kui kasu.

Kasuta digimaailmas ellu jäämiseks alljärgnevaid juhtnööre:

  Twitter on parim sotsiaalvõrgustik professionaalidele. Jälgi oma ülemuse ja kolleegide postitusi, postita oma analüüside järeldusi ja jaga teiste tweet’e, mis puudutavad sinu eriala. Kui sa just pead oma eraelust säutsuma, siis hoia nende postituste osakaal võimalikult väike.

  Facebook on pisut n-ö hall ala. See on peamiselt mõeldud pere ja sõpradega ühenduses püsimiseks, kuid suure tõenäosusega saad sa sõbrakutseid ka oma kolleegidelt. Võid need küll vastu võtta, kuid korrasta oma privaatsussätteid. Kogu töökaaslased list’i, kelle infovoogu uudised sinu eraelust ei jõua.

  Instagram? Hoia see ainult lähimatele sõpradele. See udune Margarita joomise pilt suisa karjub tähelepanu järele. Ja sina ahastad, kui terve kontor seda tähelepanelikult uurib.