Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Sten Sang: naine ei luba mul flirtida!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sten Sang
Sten Sang Foto: Erakogu

Väikest vürtsi argiellu otsivad paljud püsisuhtes olijad. Mõnel on isegi välja kujunenud teatud kompromissid suhte kestmise nimel. Miks minu naine siis suure tüli tekitab süütust internetiflirdist?

Tema põhiline kaalukas argument surub vastastikusele austusele. Oma kaitsekõnes toob ta välja fakti, et ka mulle ei meeldiks karvavõrdki tema flirtiv käitumine meestuttavatega. See lööb mõneks ajaks selguse majja ning seab suhtlemise siivsusele jäigemad piirid. Miks ma aga ühel hetkel siiski jälle libastun ja end võõraste naiste seltskonnas liiga vabalt tunnen?

Üks peamisi põhjuseid peitub tähelepanu saamises. Paarisuhe jahtub aja jooksul oma teatud  turvalise temperatuurini. Podiseb seal vaikselt ning toodab piisavalt soojust ning turvatunnet. Mingil hetkel tahaks potti lisada veidi salsakastet ning keerata kraade mõnusalt juurde. Sellele mõtlematusele järgnevad üldjuhul siiski väiksemad ja suuremad vaidlused naisega.

Kindlasti on flirtimise juures mängus ka võistlusmoment - kas saan lihtsa vaevaga võõra naise pea segi ajada. Oma naiivsuses ma muidugi ei eelda, et teine meeletult armuks ja mingit kooselu plaanima hakkaks. Selleks toimib pikaaegne paarisuhe piisavalt hästi. Õnneks ei seo mind elukaaslasega panga külm käsi. Me ei ole võtnud fantastilist kodulaenu, mida vanaduseni värisedes maksta. Iseseisvus ja sõltumatus hoiavad suhte avatumana. Pidevalt ei pendelda peas laenukuupäeva lähenemine ja mure, kas kontol on piisavalt eurosid. Kui ei ole kammitsevaid ühiseid kohustusi, pole ka paanilist soovi vabanemise poole.

Kirjutan lähemalt ühest viimasest flirdikogemusest, mis viis lausa kokkusaamiseni võõra naisega. Uuele tuttavale oli silma jäänud minu kolumniteema, kus arutlesin mahajäetute hingevalu üle. Neiu saatis mulle Facebooki kirja, kus küsis veidi nõu. Mõnda aega ajasime interneti vahendusel juttu, kuni tuli temapoolne initsiatiiv kohtumiseks. Maandasin riskid minimaalse peale ning organiseerisin kohtumise juurde ka oma elukaaslase juuresoleku. Pilvedest alla tõi see kohtumine küll...

Nagu tavaks on saanud - sotsiaalmeedia avapildiks lisatakse alati parim kaader endast. Päriselus oli naise välimus mõnevõrra tagasihoidlikum. Lisaks hakkas ta kohe veidraid vihjeid loopima, kuidas ta ikka midagi ei looda minuga ning avaldas imestust, miks mu naine juba armukade pole meie suhtlemise peale.

Võtsin ta linnast peale ning teatud aja pidime kahekesi autos viibima. Hiljem kinnitas ta mu naisele, et meie vahel ei toimunud midagi, kuigi oleks võinud. Jäin üsna imestunult selle lause peale neid vaatama. Ka naisega arutasime hiljem pikalt sellise suhtumise peale, kus elukaaslast ei tohi sekundiks üksi jätta, kuna kohe järgneks petmine.

Püüdsime ka uuele tuttavale selgeks teha paarisuhte usalduse põhimõtteid. Samal ajal pidime tunnistama, et leidub arvukalt paare, kelle usaldus just nii õhuke ongi. Iga hilinetud minuti kohta päritakse kodus aru ning kahtlustatakse halvimat.

Minu flirtimistel on mõneks ajaks paus peal. Kuidagi salaja sahkerdades ju ikkagi saaks mesist juttu veebis ajada ning tähelepanujanu kustutada. Omaette teema on muidugi selles, millise näoga ma pärast õhtul oma naise kaissu võtaks...

Märksõnad

Tagasi üles