Lapsele meeldib W-iste: on see halb harjumus või mitte?

W-istumisasend. Foto: SCANPIX

Kindlasti on enamus lapsevanemaid kuulnud ütlust, et laps ei tohi istuda W-istes! Küll aga ei selgitata paljudele lapsevanematele, miks selline seisukoht on välja kujunenud.

Leidub ka palju vastuolulist informatsiooni lapse ealiste iseärasuste ning W-asendis istumise kohta. Tõsi on see, et beebi luud ja liigesed on esialgu veidikene teistsugused kui täiskasvanul. Nimelt on beebi reieluukaelad võrreldes täiskasvanuga rohkem väljapööratud asendis. Seepärast suudavad lapsed W-istes veeta tunde, kuid täiskasvanul on hulga keerulisem sellises asendis istuda. Lapse ealistest iseärasustest tulenevalt võib ju pidada seda heaks istumisasendiks, kuid kahjuks see päris tõsi ei ole. Activebaby.ee artiklis kirjutab füsioterapeut Maarja Säde W-asendis istumisega seonduvatest ohtudest ja kirjeldab harjutusi, mida lapsega teha, et vältida võimalikke tervisehädasid.

Mis on W-iste?

W-iste on istumisasend, kus lapse jalad on põlvest painutatud ja pepu toetub maha kahe jala vahele. Sellises istumisasendis asetsevad lapse jalad W-tähe kujuliselt ning seepärast kutsutakse seda asendit W-isteks või W-istumisasendiks.

W-iste on normaalne, kui…

W-istes olemine on normaalne, kui laps kasutab seda asendit siirdumiseks ühest asendist teise. Näiteks, kui laps on toe ääres põlvituses ja leluga mängimiseks laseb ta ennast hetkeks toetusesse kahe jala vahele ning tuleb siis uuesti põlvitusse või püsti. Ka siis on see normaalne, kui laps käputab ja mängu käigus jääb lühikeseks ajaks W-istesse ning liigub mõne aja möödudes jälle käpuli edasi. W-asendis istumisel on toepind suurem ja sellest tulenevalt on lapsel mänguasjadega mängides parem tasakaalu hoida.

W-iste ei ole hea, kui…

W-asendis istumine ei ole hea siis, kui see on lapse ainuke istumisasend või kui laps eelistab nõnda pikalt istuda. Pikaajaline W-asendis istumine võib kaasa tuua mitmeid skeletilihassüsteemi häireid, millest enim saavad mõjutatud lapse jalad ning alaselg. Suurem toepind W-istumisasendis pakub lapsele oluliselt rohkem tuge tasakaalu ning puusaliigese stabiilsuse säilitamisel. Seetõttu ei aktiveeru lapse kehatüvelihased piisaval määral ja lapse jaoks muutuvad raskeks tegevused, mis nõuavad keharaskuse siirdamise oskust (näiteks kerepööre või –kallutus küljele). Tugevad kehatüvelihased aitavad meil säilitada püstist kehaasendit ja reageerida tasakaalumuutustele. Nendel lastel, kes eelistavad istuda W-istes, on lisaks nõrkadele kehatüvelihastele ka puudulikult arenenud kehatüve rotatsioon ning küljele kallutamise oskus. Seepärast eelistavad nad mängida turvalisemas asendis, kus on lihtsam tasakaalu säilitada ja tasakaalu kaotamata keharaskust siirdada.

Miks mõned lapsed eelistavad istuda W-istes?

Omast kogemusest võin öelda, et paljud lapsed hakkavad eelistama W-asendis istumist seetõttu, et nende füüsiline areng on toimunud tohutult kiiresti ja nad tahavad hakata liiga vara toe najal põlvitusse või püsti tulema. See aga tähendab seda, et laps pole veel piisaval määral roomanud ega käputanud ning seetõttu on tema kehatüvelihased veel nõrgad. Kui kehatüvelihased on nõrgad, siis on lapsel jalad ees istumisasendis oluliselt raskem tasakaalu hoida ning seetõttu võib ta eelistada suuremat toepinda ja W-asendis istumist. Tihti on aga W-asendis istujate probleemiks hoopis madal lihastoonus kehatüves. Madal lihastoonus võib olla seotud neuroloogiliste probleemide ja kesknärvisüsteemi häiretega. Tserebraalparalüüsi põdevad lapsed eelistavad istuda just W-istes, kuna madala lihastoonuse tõttu kehatüves on neil raske säilitada tasakaalu jalad ees istumisasendis. W-iste eelistamise põhjuseks võivad olla ka hüpermobiilsed liigesed.

Mis on tagajärg?

Kõige levinumad probleemid, mis esinevad lastel, kes eelistavad pikaajaliselt istuda W-istes või kelle jaoks on W-iste ainukene istumisasend, on:

• nõrgad kehatüvelihased

• rühiprobleemid (tulenevalt nõrkadest kehatüvelihastest)

• kõnnil ja seismisel on lapse pöiad sissepoole pööratud asendis

• lühenenud ning pinges reie tagaosa ja alaselja lihased

Mida teha?

Kui korduvalt teha ühte ja sama tegevust, siis muutub see tegevus kiiresti harjumuseks. Nii on ka W-asendis istumisega. Eeldame, et lapse kehatüvelihased nõrgad ning seetõttu avastab ta enda jaoks W-asendis istumise. Ajapikku aga lapse kehatüvelihased tugevnevad ning ta istub W-asendis vaid harjumusest. Seega oleks hea hakata võimalikult varakult korrigeerima lapse istumisasendit. Kui märkad, et laps jääb pikemaks ajaks mängima W-istesse, siis korrigeeri tema asendit. Ära last kunagi keela! Pigem lähene sellele murele positiivsel toonil. Asteta lapse jalad ise ette või pepu alla (nii, et laps istuks põlvituses) ning kiida last, et ta hästi istub. Kui sinu laps on juba suurem ja liigub iseseisvalt ringi, siis leia talle sobiva kõrgusega tool ja laud, mille taga mängida.

Harjutused

Kehatüvelihaste tugevdamine:

• Kõhulihaste treeninguks teeme istessetõuse. Haara lapsel kätest ning lase tal ise tõmmata ennast istumisasendisse. Sama proovi teha ka küljelt. Aseta oma parem käsi lapse reiele ning haara tema vasakust käest. Pööra laps paremale küljele ja lase lapsel ennast ise parema käega aluselt ülesse tõugata. Korda sama teise kehapoolega.

• Seljalihaste treeninguks võta laps sülle seljaga enda vastu. Pane üks käsi lapse reitele ning teine käsi aseta lapse rinnakule. Vaata, et sinu laps kummardaks alla (selleks võid alusele asetada huvitava mänguasja mida haarata). Seejärel lase lapsel sirutada ennast tagasi püstisesse asendisse.

• Kehatüvelihaste tugevdamiseks ja istumistasakaalu treeninguks võta appi võimlemispall. Aseta laps võimlemispallile istuma seljaga enda poole. Haara lapse reitest ning liigu palliga ette ning lase lapsel oma kehatüve sirutada. Kehatüve kallutuse treeninguks võid samast asendist kallutada last paremale ja vasakule.

Kehatüve ning puusa- ja õlaliigese tugevdamine:

• Käputamine on parim trenn! Kui sinu laps juba kõnnib, siis lase tal läbida tunneleid käpuli asendis või mängige vahvaid loomamänge käpuli kõndides.

• Kehatüve ja õlaliigese tugevdamiseks teeme lapsega käru harjutust. Esialgu võid käru harjutust teha puusadest hoidega. Kui tahad harjutust raskemaks muuta, siis hoia lapse jalgadest. Käru harjutust saame teha ka ümmargusel võimlemispalli ja rullpallil. Aseta laps pallile ning lase tal kätega ette kõndida.

Alaselja ning reie tagumise osa lihaste venitus:

• Kuna W-istes on lapse alaselja ja reie tagumise osa lihased lühenenud asendis, siis hea lihastasakaalu saavutamiseks tuleb teha venitusi. Pane laps selili enda ette maha ning too lapse põlvest sirutatud jalad maast üles. Võid venitust teha ka ühe jalaga korraga.