:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
/nginx/o/2012/08/10/1266082t1h645b.jpg)
Hea enesetunde nimel peaks terve talve vähemalt kaks korda nädalas kõrvitsat sööma, sest siis pääsevad selle köögivilja tervistavad omadused kõige paremini esile.
Kõrvits – tõhus terviseturgutaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fütoterapeut Tiiu Väinsaar rõhutab kõrvitsa kui aluselise toiduaine väärt omadust inimese organismis tasakaalu luua, mõjudes väga hästi maksale, maole, kõhunäärmele ja turgutades seedimist.
Eesnäärmepõletiku puhul võiks abistava vahendina süüa päevas viis-kuus kergelt röstitud kõrvitsaseemet ja nii toimida kaks-kolm nädalat.
Doktor Aili Paju hindab kõrvitsat kui neerude ja kusepõie tegevuse parandajat ning mõjusat vee-eemaldajat. Tema sõnul sobib kõrvits südame- ja veresoonkonnahaigetele tursete vähendajaks ning on ka tõhus ateroskleroosivastane vahend.
Kõrvitsat võib süüa toorelt, aga sellest saab valmistada sada rooga, pakub fütoterapeut.
Ääretult kasuliku köögiviljana sobib kõrvits nii suppidesse, hautistesse, soojadesse salatitesse kui ka küpsetistesse. Praegusel sügishooajal võiks valmistada maitsva toorsalati riivitud kõrvitsast, millele lisada pisut õuna ja/või porgandit, pirni. Salatile valada peale kolmest osast õlist ja ühest osast veiniäädikast valmistatud kaste ning lasta seejärel viis minutit maitsestuda, soovitab Väinsaar.
Kõrvits väärib suuremat tähelepanu ehk teisisõnu olulisemat kohta meie menüüs.