Kuidas vältida mürgitavate mõtete tulva?

Foto: SCANPIX

Kas teadsid, et meie peas on umbes 50 000 mõtet päevas? Kas me suudame kõiki neid mõtteid kontrollida ja positiivsena hoida? Ei, kahtlemata mitte. Küll aga suudame jälgida oma mõtlemise trendi, mille puhul on heaks indikaatoriks meie enesetunne, kirjutab koolitaja Kaido Pajumaa portaalis Motivaator.

Kuigi oma mõtetega (eelkõige negatiivsete mõtetega) hakkama saamiseks on olemas palju erinevaid tehnikaid, on nende põhimõte kõikidel üks – hakata märkama hetki, kui negatiivne või meid kahjustav mõte kerkib, et selle mõtlemine siis katkestada ja/või asendada positiivsega. Kõlab lihtsalt, eks? Aga kuidas on asi praktikas? Ja miks üldse oleks vaja mõtteid märkama hakata?

Kujuta ette, et sa elad vanemat sorti majas, mida köetakse ahjuga. Sul on toas kaks ahju – üks on uus ja korralik, mis annab kiiresti ja väga palju sooja, teine aga vana ja armetu, mis ajab suitsuvingu tuppa ja sooja ka eriti ei anna, sest on aastatega hõredaks jäänud.

Sa lähed igal õhtul koju ja sul on valik, kumba ahju kütma hakata. Sul on võimalus kütta vana ahju, kuigi TEAD, et sellest eriti sooja ei saa ning see tekitab sulle ainult probleeme (vingugaasi), või otsustad sa kütta uut ahju, mida tehes on sul 15 minuti pärast mõnus ja soe olla. Kumma sa valiksid?

Samasuguse otsuse peame langetama oma mõtlemise kohta igal hetkel. Meie peas on justkui kaks ahju – üks on uus ahi, mida küttes oma mõtetega ellu turvalisust ja häid emotsioone loome. Teine aga vana ja väsinud ahi, mida kasutades alati oma ellu probleeme tekitame. Uus ahi on loovuse ja positiivsuse ahi – see on valget värvi, alati puhas ja ilus. Vana ahi on rahulolematuse, ohvrimeelsuse ja saamatuse ahi. See on tahmane, mõrane ja näeb tõeliselt armetu välja.

Alati, kui häid mõtteid mõtleme, kütame uut ahju ja loome endale sooja ning mõnusat elu. Vana ahi tekitab meisse aga negativismi ja alalist rahulolematust kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Kuigi me teame, et vana ahju küttes muudame oma elu raskemaks, ei lõpeta me üldjuhul siiski selle kütmist. Meile justkui meeldiks istuda suitsuvingu sees ja külmetada, selle asemel, et hakata hagu andma uuele ahjule. Meile «meeldib» mõelda oma probleemide peale ka neid uuesti ja uuesti meelde tuletada (võimalusel ka teistega arutada), visates seeläbi pidevalt puid alla oma viletsa elu ahjule. Kas see pole mitte paradoksaalne – me teame, et miski teeb meile halba, aga me ei lõpeta siiski? Ja pealegi, mis kasu me vana ahju kütmisest saame?

Ma isiklikult vahetasin vana ahju uue vastu välja 2006. aastal. Alguses oli see keeruline, sest suitsu oli toas vana ahju kütmisest jätkuvalt väga palju ja võttis palju aega ning energiat enne, kui tuba hakkas puhtaks minema ja ma hakkasin vaikselt nägema, kui ilus «tuba» see tegelikult oli. Ma polnud pikka aega suutnud selles toas selge pilguga ringi vaadata, sest olin kogu aeg ametis vana ahju kütmisega lootes, et sellest tuleb sooja. Aga ei tulnud, tuli ainult suitsu ning ma muudkui külmetasin.

Kumma ahju sina kütmiseks valid? Või oled sa oma valiku juba teinud ning väikese leegi uues ahjus läitnud? Kas tunned sooja? Kas tunned värsket õhku oma elus ning näed esimesi positiivseid märke selles «elutoas», milles sa elad? Üldjuhul tulevad esimesed märgid 30 päevaga, kuna vähemalt nii palju võtab aega, et päris must suits toast välja saada. Aga kui tuba on kord puhtaks saanud, siis uue ahju kütmine toob sulle ainult rõõmu. Sa avastad iga päev, kuidas uued detailid sinu elutuppa tekivad ning sa võid neid nautida. Sa hingad kergemalt ning ei pea enam nii palju pingutama, et värske õhk kopsudesse jõuaks. Sa tunned end hästi, ja nii hea on end hästi tunda.