/nginx/o/2011/05/26/597822t1h6c57.jpg)
Meie lugejad pöörasid tähelepanu sellele, et ka pandipakendi automaatides on võimalik taara eest saadav raha laste teatriskäikudeks annetada. Teemaga seoses tekkis küsimus, kuidas see süsteem toimib ja kas abi on üldse lasteni jõudnud. Projekti esindajad lubavad, et kuigi senini pole lasteaedu külastavaid «rändetendusi» kaasatud, hakatakse tekkinud diskussioonist ajendatult selleks võimalusi otsima.
Heategevusfondi Aitan Lapsi SA nõukogu liige Rauno Raal selgitab projekti tegevuse olemust.
Koostöö koolide ja teatrite vahel on kestnud pikalt
«Meie suurimaks partneriks on Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL), mis esindab 20 Eesti teatrit. Igal teatril, kelle mängukavas on lasteetendus, ja kes on projektiga liitunud, on määratud oma kontaktisik, kelle poole vähekindlustatud laste esindajad saavad pöörduda taotlemaks teatri pileteid,» räägib Raal. Tavaliselt on teatri kontaktisikute partneriks sotsiaaltöötajad, õpetajad või mõni liit, näiteks suurperesid ühendav kogu või puuetega laste mõni esinduskogu.
Raali sõnul on Eesti teatrid teinud koolide ja eriprojektidega pikaaegselt koostööd ning just sealt tuli ka mõte, et sellist projekti oleks vaja. Asjaajamine selles projektis käibki konkreetsete laste esindaja ja teatriesindaja vahel.
Grupiks kvalifitseerub ka suurpere
Kuigi inimestele võib tunduda teatrist vajalikum pakkuda materiaalselt kehvas seisus olevatele lastele toitu või muud praktilist abi, oli selle projekti loomise eesmärk pakkuda lastele positiivseid emotsioone ning viia nad kasvõi korraks igapäevasest elust muinasjutumaailma.
Teatrisse minekuks on mitmeid võimalusi. Näiteks võib valla sotsiaaltöötaja kokku panna grupi abivajavatest lastest. Või võtab õpetaja teatriga ühendust juhul kui klass on minemas teatri ühiskülastusele, kuid mõnel lapsel see võimalik pole. Suurperede puhul on võimalik ka see, et lapsevanem pöördub ise teatri poole. Lähemalt võib sellest lugeda SIIT.
Transporti antud projekt ei kata, kuid mitmed omavalitsused on suuremate organiseeritud külastuste korral selle eest ise tasunud.
Annetajatega võrdselt panustavad ka teatrid
Märkimisväärne on ka see, et annetatud rahadest on võimalik saada kaks korda rohkem pileteid kui tavaliselt, sest teatrid teevad piletihinnale 50 protsendilise allahindluse. «Sealt ka algselt projekti käivitudes palju räägitu, et iga annetatud eurole paneb teater teise vastu,» räägib Raal. Teatrite ja sihtasutuse vahel toimub igakuiselt detailne aruandlus selle kohta, kui palju lapsi, millisest piirkonnast ja millises teatris käinud on.
Seni on projekt teinud koostööd peamiselt EETEAL’ga ning lisaks on loodud ka kõrvalprojekt koostöös Minu Unistuste Päeva Heategevusfondiga, kus etendused viiakse haiglate lasteosakondadesse. Lasteaedades sagedalt esinevaid pisemaid «rändetendusi» pole senini tõesti kaasatud, kuid Raal annab selleks lootust: «Märkasime ka viidatud Õhtulehe artiklit ja meil tekkis fondi nõukogu liikmete vahel väga elav diskussioon, kindlasti võtame selle teema omalt poolt järgneval koosolekul arutlusele, et kas on võimalik ka selliste kaasuste puhul kuidagi õlga alla panna.»
Selle aasta maikuuks oli teatrisse viidud 22 000 last.