Viis vistrikumüüti, mida ei tasu uskuda

Suvine jume. Foto: SCANPIX

Augustis on su nahk puhanud ja kaunilt jumekas. Kui vaid poleks neid inetuid punne, mis üldmulje ära rikuvad!

Paraku on just päevitunud nahk kõige põletikulisem. Päike kuivatab nahka ja ajab poorid umbe, kuid rasu tootlikkus on suviti jällegi suurem. Selle tulemusena ei pruugi rasu nahapinnale pääseda ja tekivad vistrikud, selgitab Genius Beauty.

Mis täpsemalt punne tekitab? Vaatame lähemalt viit vistrikega seotud müüti.

Meikimine tekitab vistrikke

Sellised õudusjutud jäägu minevikku. Tänapäeval on kosmeetika piisavalt hea ja vistrikke ei tekita. Enamasti on kreemipotsiku peal ka kirjas, kuivõrd see vistrikulisele nahale sobib või ei sobi.

Punnid tekivad mustuse tõttu

Kahtlemata, kui sa end mitu kuud ei pese, ei saa sa mitte ainult vistrikke… Liigne puhastamine mõjub aga nahale samuti kahjulikult. Üle kahe korra päevas ei tohiks näonahka pesta. Isegi õrna puhastava tooniku liigne kasutamine kuivatab nahka ja vähendab selle vastupanuvõimet bakteritele. Põletikuohtu suurendab näiteks harjumus päeva jooksul tihti nägu puudutada. Käte külge jääb ohtralt pisikuid, mis nõnda näonahale satuvad.

Maiustamine mõjutab punnide teket

Arvukad uuringud on näidanud, et maiustamine punne ei tekita. Eraldi lugu on muidugi sellega, kui sul on šokolaadi vastu allergia.

Seksipuudus tekitab vistrikke

Seksuaalelul ja vinnidel pole mitte mingisugust seost. Vistrikud võivad küll tekkida hormonaalsete muutuste tagajärjel. Seetõttu on nii paljudel teismelistel probleeme punnidega.

Päike aitab vistrike vastu

Päike aitab punne ära hoida ainult siis, kui põletiku on tekitanud bakter, mis toitub nahast. UV-kiirguse tõttu osa neist bakteritest sureb ja punnid võivad muutuda vähemmärgatavaks. Kui vistrikud on aga põhjustatud hormonaalsetest muutustest, võib UV-kiirgus neid hoopis juurde tekitada.