Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Spetsialist: laste ja noorte rahamured algavad kehvast planeerimisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lee Maripuu
Lee Maripuu Foto: Swedbank.

Laste ja noorte finantskirjaoskuse arendamisele peaks kindlasti senisest enam tähelepanu pöörama. Siin peaks olema tähtis roll koolil, kus igapäevane finantsharidus võiks olla seotud erinevate õppeainetega, mitte peamiselt matemaatikaga, kirjutab Lee Maripuu, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht.

Esmatähtis on siiski vanemate enda pädevus ja valmidus oma lapsi isiklike rahaasjade juhtimises õpetada ja toetada. Vastasel juhul võib iseseisvat elu alustades tabada noort suur šokk.

Lapsi kooli saates suureneb nende sotsiaalne iseseisvus ja oma rahaasjade korraldamisel võiks neile sel perioodil enam tuge pakkuda. Regulaarne taskuraha õpetab lapsele isiklike kulutuste planeerimist, säästmist ja kogumist – nii ei jää ta üliõpilase- või tööelu alustades rahaasjus eluvõõraks.

Lapsele antav taskuraha sõltub nii vanemate rahakotist kui ka sellest, milliseid kulutusi ta iga päev oma isiklikust eelarvest katma peab (lõunasöök, riided, meelelahutus, telefoniarve jms). Igal juhul tuleks see vanematel koos lapsega kokku leppida ning õpetada eelarve piires oma kulutusi ette planeerima, et taskuraha ei kaoks taskust juba esimesel päeval.

Algkooliealisele lapsele võiks taskuraha anda iga nädal, kuna suuremate kulutuste planeerimine pikema aja peale võib esialgu olla keeruline. Gümnaasiuminoored ja üliõpilased võiksid aga saada kuu piires eelarvestamisega hakkama.

Rahaasjade paremaks haldamiseks võib kuise eelarve puhul seada endale ka nädala- või päevalimiite ning hoida regulaarselt oma rahaasjadel silm peal. Samuti on kasulik kuu alguses välja  arvutada n-ö sundkulutused (arved, eluasemekulud, õppevahendid jms), mille tasumine on vältimatu, ning planeerida ülejäänud kulutusi ainult vaba raha arvelt.

Kuigi sularaha vähenemist rahakotist võib näida lihtsam märgata ja kontrollida, tasub kindlasti mõelda, kas kogu kuu eelarve hoidmine paberrahana on kõige turvalisem ja mõistlikum, sest suuremat summat sularaha kaasas kandes võib see kergesti kaduda ja eelarvesse tekkida ootamatu auk. Samas on ka pangakonto kasutamisel juba lastele tarvis kindlasti selgitada pangakonto ja -kaardi kasutamise turvalisuse põhimõtteid: mida teha siis, kui kaart kaob või PIN-kood on saanud avalikuks.

Rahaasjade korraldamise puhul on igas vanuses kõige olulisem aga planeerimise oskus – nii suured kui väiksed rahamured saavad enamasti alguse kehvast planeerimisest.

Tagasi üles