Kuidas ebakindlusest üle saada?

Ära karda. Sa oled väärt täpselt sama palju kui teised. Foto: SCANPIX

Teekond enesekindluse põnevasse maailma algab endasse vaatamisest, hetkeolukorra fikseerimisest ja uute eesmärkide püstitamisest. Kõik, mis sellele järgneb, on ainult su enda teha. Kuidas? Terviseajakiri ÜKS teab vastust.

Kui ma paluksin sul välja tuua ühe võtmeomaduse, mis suudaks tohutult suurendada sinu eduvõimalusi ükskõik mille saavutamisel, olgu selleks siis külluse kasvatamine, ideaalse töökoha saamine, sobiva elukaaslase leidmine või midagi muud, siis kas tahaksid teada, millest räägin? Kui ütleksin, et selle omaduse puudumine võib suuresti vähendada või lausa purustada sinu lootused saavutada mainitud valdkondades edu, kas võtaksid siis eesmärgi uurida välja, mis omadus see on ning kuidas seda iga hinna eest endas arendada?

Kui soovid tõesti kogeda kõike võrratut, mida elu pakub, siis loodan, et vastasid mõlemale küsimusele jaatavalt. Sest enesekindlus on hindamatu ja otsustava tähtsusega ressurss  saavutamaks mis tahes eesmärki. Just enesekindluse võttis teemaks ka mu õpetaja Kevin Laye (UK), kes mai alguses taas Eestis huvilisi õpetamas käis. Jagan oma seminarijärgseid mõtteid ja selgitan, kuidas aitan oma klientidel enesekindlamaks saada.

Mis teeb enesekindlaks?

Sinu elu kujundavad su otsused ning see, kuivõrd on sinu tegutsemisotsuste taga enesekindlust.Näiteks kui sul on olemas kõik vajalikud omadused olemaks suurepärane elukaaslane, kuid sul ei ole enesekindlust tegutseda viisil, mis tooks sind partnerile lähemale, siis ilmselt jäädki üksi. Või kui soovid töötada oma unistuste ametikohal, kuid sul ei ole enesekindlust tegutseda viisil, mis tooks sind sellele töökohale lähemale, siis sa ilmselt ei jõuagi oma unistuste ametikohale.

Mis on enesekindlus? Tegelikult ei tea seda täpselt keegi, kuna seda ei ole võimalik käega katsuda. Ammugi ei ole võimalik osta poest purgitäit enesekindlust ja hakata hetkega enesekindlaks.

Ühe teooria kohaselt on enesekindlus igas inimeses vähemalt uinuvas olekus. Kui paluda mõnel enesekindlal inimesel kirjeldada, mis asi see on, siis ta räägib sulle ilmselt kõigest, mida see ei ole. Ta ütleb, et see ei ole: kartmine, muretsemine, närveerimine, stress. Enesekindluse definitsiooni sõnastamise asemel tasub pigem mõtiskleda selle üle, kuidas käitub ja toimib enesekindel inimene. Kui inimene on enesekindel, siis ta teab intuitiivselt, mis on tema jaoks hea ja õige. Ta usaldab iseennast ja tegutseb oma sõnade kohaselt,  sealjuures kedagi kahjustamata. Ta on siiras ega vääna tõde (mida sageli tehakse teadliku või alateadliku hirmu tõttu). Ta esitab väljakutse oma piiravatele uskumustele (nt «mees peab naisest rohkem raha teenima», «naise edukus võib mehe väärtust kahandada»). Ta teeb ise oma valikuid ega lükka olulisi asju edasi. Enesekindel inimene teab, et ta on ise vastutav oma kogemuste eest ning tal on alati võimalik valida midagi muud (s.t ta ei mängi ohvrit). Ta oskab tähele panna märke ja sõnumeid ning tunneb elust rõõmu. Ta teeb ainult seda, mis tekitab temas hea tunde. Neid asju, mis on lihtsalt vaja ära teha (nt prügikott välja viia), võtab ta teha hea tundega. Ta ei ütle kunagi teistele inimestele, mida nad tegema peavad, vaid lubab neil käia nende valitud teed ning käib ise julgelt oma teed.

Mida endale sisendad?

Sügaval sisimas oleme kõik enesekindlad. See, mis takistab meil väljendamast oma sisemist kindlust, on meie hirmud ja ärevus, mis justkui hoiavad sisemist enesekindlust lõksus.

Kui sul mehena ei ole enesekindlust oma mehelikkuse suhtes, siis võib su naine pingutada kui palju tahes, ikkagi tunned sa end alaväärtuslikuna. Kui see peaks sinu puhul nii olema, võid abi saada sellest, kui lisaks hirmudega tegelemisele (nt mõtteväljaravi abil) korrastad oma suhteid isaga. See võib mõnel juhul tähendada, et räägid oma isaga esimest korda elus nagu mees mehega (mitte nagu hirmunud või nt hülgamise tõttu pahane laps). Kui sul naisena ei ole enesekindlust oma naiselikkuse ja väärtuslikkuse osas, siis võib su mees sulle kui tahes palju kordi öelda, et sa oled kaunis ja ta armastab sind, ikkagi tunned end ebakindlana. Siis tasub lisaks hirmudega tegelemisele harmoniseerida suhteid oma emaga.

Henry Ford on kunagi öelnud: «Ükskõik, kas usud, et sa midagi suudad, või usud, et sa ei suuda – sul on alati õigus.» Kui usud, et suudad, siis sa suudadki. Kui usud, et ei suuda, siis sa ei suudagi. Mõnikord on uskumuste muutmiseks vaja mingit tõuget – nt haigust, traumat või tugevat šokki. Mõnikord piisab selleks aga suurest soovist või motivatsioonist.

Meie käitumise üle valitseb meie meeleseisund. Seda kontrollivad kaks asja: füsioloogia ja sisekõne. Füsioloogilisel tasandil saad kontrollida oma kehaasendit ja kõnnakut, et see toetaks sinu sisemist kindlust. Võid teha nt järgmise katse: seisa püsti, õlad längus, lõug norus ning püüa end tunda hästi. Ei õnnestu eriti? Nüüd siruta käed üles taeva poole laiali, tõsta lõug üles, naerata (kui suudad) ning püüa end tunda kehvasti. Ei õnnestu? Pea meeles, et kui tõstad lõua ülespoole, siis aitab see sul end hästi tunda.

Sisekõne on see, mida me iseendale iseenda kohta ütleme. Mõtiskle hetkeks – mida sa ütled endale enese kohta? Kas see on pigem negatiivset või positiivset laadi? Kas sa oma kallile lapsele ütleksid asju, mida sa enese kohta ütled endale? Kas ütleksid võõrale asju, mida endale ütled? Sa ei teeks seda. Miks sa seda siis endale ütled? Ütleme paljus seetõttu, et osa sisekõnest lähtub uskumuste süsteemi alateadlikust osast. Vaidleme oma uskumuste nimel ja ütleme inimestele: «ma ei ole ilus», «ma ei oska matemaatikat», «ma olen rumal», «ma ei suuda seda teha» jne. Sageli on nii, et inimene ise ei märka oma õõnestavaid uskumusi, kuid kui su isiklik reaalsus hakkab üha rohkem sisaldama kannatuselaadseid kogemusi, siis võib abi olla terapeudist. Terapeudina avastan reeglina juba mõneminutilise vestluse jooksul rea tõekspidamisi, mis takistavad inimesel elus edasiliikumist.

Millesse ise usud?

Usk endasse ja iseenda väärtustamine on ääretult olulised. Kui arvad end olevat midagi vähem, kui sa tegelikult oled, või kui kohtled end millegi vähemana, kui sa tegelikult oled, siis on suhteliselt raske olla enesekindel. Ma ei usu, et on olemas eriti palju selliseid inimesi, kes tänaval ütleksid võhivõõrale inimesele, et too on rumal või inetu. Küll aga olen kohanud oma teraapiaruumis hulgaliselt neid, kes igal hommikul peegli ees ütlevad endale: «Ma olen kole, ma olen rumal.» Sellest, millesse me usume ja mida endale räägime, kas mõttes või häälega, sõltub meie enesetunne ja enesekindlus.

Kõik, mis on öeldud, on öeldud. Kõik, mida kuuled, on sinu valik! On palju lihtsam muuta oma vaatepunkti kui seda, mille osas sul on mingi vaatepunkt. Access Barsi kursusel õpetatakse lisaks piiravatest uskumustest vabanemisele võtma kõike kui üht huvitavat vaatepunkti, mida ei tasu võtta isiklikult. Ei ole ju mõtet vaielda, kui igal inimesel on alati õigus – iga inimese reaalsuses kehtib tema oma tõde. Kui see sinu tõega kokku ei lähe, siis on see lihtsalt üks huvitav vaatepunkt ja mitte midagi sellist, mis võiks mingilgi määral kõigutada sinu enesekindlust või väärtust. Mitmed inimesed on pärast Access Barsi kursust öelnud, et tunnevad end nüüd palju vabamana – vabana teiste inimeste arvamuste mõjust.

Nagu kirjutab PhD Glenn R. Schiraldi oma raamatus «10 Simple Solutions for Building Self-Esteem» («10 lihtsat vahendit enesekindluse suurendamiseks», ilmub eesti keeles sügisel 2013), on üleüldine eeldus see, et kõigil inimestel on võrdne, mõõtmatu, muutumatu loomupärane väärtus kui isikul, seda ei ole vaja välja teenida ning see pole suurendatav ega vähendatav väliste tegurite poolt.

Adekvaatne enesehinnang on veendumus, et sa oled sama palju väärt kui kes iganes, aga mitte teistest parem. Sa tead, kes sa oled, tunnetad oma väärtust. Samas mõistad, et meil kõigil on palju õppida ja me kõik oleme omavahel seotud. Pole põhjust olla ülbe või üleolev, hinnates end teistest paremaks, osavamaks või tähtsamaks.

Kui hästi ennast tunned?

Enesehinnang oleneb nii sisemistest kui ka välistest teguritest. Kolm kõige olulisemat sisemist tegurit on tingimusteta armastus ja tingimusteta väärtustamine ning neile toetuv isiklik areng.

Enesehinnangut mõjutavateks välisteks teguriteks on välised sündmused või asjaolud, mis võivad mõjutada seda, kuidas tajume enda väärtust, kuid need ei muuda meie väärtust. Teatud välised tegurid või kogemused võivad peita inimese sisemise väärtuse, just nagu tume pilv varjab päikese. See võib juhtuda näiteks siis, kui kedagi on emotsionaalselt, füüsiliselt või seksuaalselt ära kasutatud. Selline kohtlemine võib panna ärakasutamise ohvri arvama, et ta on sisemiselt kahjustatud, hoolimata sellest, et tema sisemine väärtus jääb alati alles ning on terviklik.

Välised tegurid hõlmavad ka inimese keha seisundit (välimus, vitaalsus, tervis), majanduslikku seisukorda, sugu, rassi, vanust, ametinimetust, edutamisi, auhindu, vastasseise, suhteid ja perekonda (abielu või kohtamisetapp, laste arv, perekonna toimivus), populaarsust, koolihindeid, vigu, tujusid, töö- või spordisaavutusi, osavust ja kontrolli sündmuste üle. Võib osutuda raskeks eristada sisemist väärtust välistest teguritest, kui meedia survestab inimesi arvama, et oled vähem väärtuslik, kui sul pole mõjuvõimu, jõukust, noorust ja ilu.

Adekvaatne enesehinnang eeldab kontaktisolemist oma südamekeskusega. Kui oled südamekeskusega kontaktis, siis tead, kes sa oled, ja teed oma valikuid osapoolte kõrgeimaks hüvanguks. Aktsepteerid ennast (ja teisi) sellisena, nagu oled. Kusjuures see ei tähenda, et jääd käed rüpes istuma ning loobud enesearendamisest. Psühholoog Carl Rogersi sõnul: «On huvitav paradoks, et kui aktsepteerin end sellisena, nagu olen, suudan muutuda.»Sellega kaasneb kannatlikkuse õppetund – anna endale kasvamiseks aega, just nagu annad kasvamiseks aega kartulimugulale, mille oled mulda pannud. Kui oled oma südamega kontaktis, oled vaba soovist anda hinnanguid. Mõistad, et iga inimene tegutseb alati oma parima äranägemise järgi ning annab endast igal hetkel parima. Oled vaba ka kiindumusest tulemusse ning usaldad elu loomulikku kulgu. Kuna kiindumine tulemusse või mingisse ettekujutusse on üks peamisi kannatuste põhjusi, siis aitab kiindumatus olulisel määral vähendada kannatuste hulka sinu isiklikus reaalsuses. See aitab sul kõik kogemused tänutundega võtta vastu. Kuna iga asi on millekski hea, kuigi heast küljest arusaamine võib tulla alles aastate pärast, siis tasub juba praegu olla tänulik. Hea huumorimeel aitab ka kaasa.

Kas kasvatad eneseusaldust?

Enesekindluse ülesehitamisel tuleb toimida nagu armastavas suhtes – tuleb pühenduda selle suhte kasvule ning otsida võimalusi suhte hoidmiseks ja arendamiseks. Pühendumine tähendab, et sa harjutad järjekindlalt ja teadlikult vajalikke oskusi isegi siis, kui tunned, et täna ei viitsi ega jaksa. Ei piisa sellest, kui harjutad korra nädalas või korra kolme päeva tagant. Nagu on kirja pannud mägironija H. Murray: «Täieliku pühendumise hetkest alates kaasatakse üritusse jumalik hool (abi).»

Päris paljud mu klientidest on hädas nõrga eneseusaldusega, kuna see on paljude jaoks selle eksistentsi üks õppetund. Reeglina on neil tasakaalust väljas kolmas energiakeskus, mis on isikliku väe, enesekindluse ja tahtejõu keskus. Kuna see mõjutab nende igapäevaelu väga otseselt, siis õpetan neile seansi ajal lihtsaid enesekindluse tõstmise võtteid. On võimalik taasavastada oma sisemist enesekindlust, kasutades NLPd, hüpnoosi, mõtteväljaravi, Access Consciousnessi (ligipääs teadvusele) ja muid meetodeid, et saaksid olla see, kes sa tegelikult oled.

Sageli on juba seansi kestel võimalik tähele panna märke eneseusalduse tõusust. Muude tehnikate kõrval tasub kindlasti kasutada 26 sekundi harjutust: «Ma olen nüüd alati õigel ajal õiges kohas tegemas õigeid asju.» Selle tehnika täpsem kirjeldus on minu ja Mai-Agate Väljataga ühises raamatus «Iga sinu tunne loob sind ennast». Meie teises raamatus «Teejuht tööks iseendaga» on toodud meditatsioon, mis võib aidata neid, kelles ei ole veel väga tugevat eneseusaldust.

Ka füüsilisel tasandil tegutsedes on võimalik oma sisemist kindlust tugevdada. Ses osas võivad sind aidata kõik harjutused, mis tugevdavad kõhulihaseid ja kõhupiirkonda, nt joogaharjutused.

Kuidas arendada kindlustunnet?

Sea endale eesmärke, mis nõuavad sinult vähemalt kerget pingutust. Näiteks «mediteerin kolme nädala jooksul iga päev vähemalt viis minutit». Kui kolm nädalat on sinu jaoks liiga pikk aeg, siis lepi endaga kokku lühem periood. Kui täidad püstitatud eesmärgi, siis tugevdab see sinu enesekindlust ja tahtejõudu fundamentaalsel tasemel. Kui sa aga endale võetud eesmärki ei täida, siis nõrgestad end fundamentaalsel tasemel.

Enesekindluse tõstmiseks võid ka kujutleda, et astud sammhaaval üha enesekindlama mina sisse. Ka selle tehnika puhul tasub enne alustamist skaalal 1–10 määrata hetkeseis.

Enesekindluse tõstmisel võid abi saada ka taimedest. Näiteks aniis lõõgastab, annab tasakaalu ja enesekindlust. Kirss suurendab eneseusaldust ja naistepuna tahtejõudu.

Ka mõtteväljaravist võib ebakindlusega maadeldes abi olla. Koputades karatepunkti käelaba välisküljel, ütle kõva häälega järgmisi lauseid: «Ma tahan tunda enesekindlust», «Ma suudan tunda enesekindlust», «Ma hakkan tundma enesekindlust», «Nüüd ma tunnen enesekindlust», «Mul on nüüd kõik hästi.» Nüüd koputa 30 korda nina alla, siis 30 korda lõuale ning seejärelteise käelaba küljele koputades ütle: «Ma tahan tunda end veel paremini», «Ma suudan tunda end veel paremini», «Ma hakkan tundma end veel paremini», «Ma nüüd tunnen end veel paremini», «Mul on nüüd kõik hästi», «Mul on nüüd kõik veel paremini.» Tugevama mõju saavutamiseks võid appi võtta mõtteväljaravi pikema algoritmi.

Kui sulle tundub, et sinus ei ole piisavalt enesekindlust, siis hakka endas teadlikult arendama enesekindlale inimesele iseloomulikke omadusi. Ei pea tegelema kõigega korraga, kuigi paljud tegevused toetavad üksteist. Kindlasti tasub pidada päevikut või logiraamatut oma tegemiste ja saavutuste kohta – see toetab enesekindluse kasvu.

Enesekindluse küsimustik

Enesekindluse puhul on tore see, et igaüks suudab selles osas end arendada, muutes oma mõtlemist ning tõekspidamisi ja selle tulemusena oma käitumist. Kui käitud teisiti, siis koged oma isiklikus reaalsuses teistsuguseid kogemusi. Näiteks kui arvad, et linnapea on sinust tähtsam inimene, siis on sul ilmselt suhteliselt keeruline temaga vabalt suhelda ning koged ebakindlust, kui ta peaks sinu poole pöörduma. Kui aga muudad oma arusaama – mõistad, et linnapea on inimene nagu iga teinegi –, siis saad temaga suhelda sama enesekindlalt nagu oma muheda naabrimehega.

Siin on küsimustik, millele vastates saad oma enesekindlust testida. Oluline on olla enda vastu aus ning küsimustele vastates mitte liiga pikalt mõelda. Tea, et mida rohkem on sinu vastuste hulgas jah-vastuseid, seda rohkem on sul n-ö materjali, millega tööd teha. Isegi ainult ühe või kahe uskumuse ära muutmine annab juba märgatavaid positiivseid tulemusi!

Vasta järgnevatele küsimustele JAH või EI

Kas teiste heakskiit on sulle hea enesetunde jaoks oluline?

Kas oled enda vastu karm, kuid toetad teisi inimesi?

Kas pelgad mõne asja tegemist seetõttu, et kardad teiste inimeste arvamust selles osas?

Kas sinu sisemine kriitik võimutseb ja teeb sind maha?

Kas teise inimese arvamus loeb sulle sinu omast rohkem?

Kas koged sageli alaväärsustunnet?

Kas kirjutad oma edusammud hea õnne nimele?

Kas sul on tunne, et sind ei tunnustata piisavalt?

Kas usud, et enda vastu karm olemine on parim viis enda muutmiseks?

Kui oled olukorras pettunud, kas süüdistad siis teisi?

Kas kritiseerid end sageli?

Kas teised kritiseerivad sind sageli?

Kas sa oled üles ärgates halvas meeleolus?

Kas tunned end üksikuna?

Kas tunned end mitteatraktiivsena?

Kas sulle näib, et sinu ebaõnnestumised on palju olulisemad sinu tugevatest külgedest?

Kas sul on tunne, et sa ei vääri midagi head?

Kreet Rosin on Teadliku Arengu Keskuse eestvedaja ja terapeut, kelle pagasis on esindatud tulevikuteraapia, reiki, Access Counciousness Barsi tehnika, holistiline psühhoteraapia, mõtteväljaravi (TFT), südame koherentsuse tehnika, transtsendentaalne meditatsioon, teosoofia, jooga, Silva meetod, Egiptuse ja Kreeka iidsed teadmised.