P, 3.12.2023

Eestlanna sai Austraalias kosmeetikuna töötades väärtusliku kogemuse

Facebook
Comments
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stella Alonen
Stella Alonen Foto: Erakogu

Stella Alonen on ettevõtlik Viljandi tüdruk, kes nagu paljud teised noored otsustas aastakese maailmas ringi vaadata. Kuid erinevalt paljudest ei rahuldunud Stella tavapäraste juhutöödega, vaid töötas oma armastatul erialal kosmeetikuna. Kogemused on need, mis tagavad edu, ja nagu järgnevast selgub, siis Stellal on neid nüüd kuhjaga.

Miks otsustasid Austraaliasse minna ja seal just kosmeetikuna töötada? Kui kerge või raske oli töökohta leida?

2012. aasta kevadel võtsin vastu otsuse minna aastaks Austraaliasse. Olles eelnevalt Eestis juba kosmeetikuna kaks aastat töötanud, tundsin siiski sisimas soovi pisut maailma avastada. Austraalia valisin seetõttu, et tegu on huvitava maaga, aga ka seepärast, et Sydneys olid ees ootamas juba tuttavad inimesed ja see tundus mulle turvalisena.

Esialgu reisisin päris palju mööda Austraaliat, ning enne veel, kui asusin tööle kosmeetikuna, pidin kolm kuud farmis apelsinikorjajana töötama, et tagada võimalus pikendada soovi korral oma viisat.

Sydneys tagasi olles tekkis endalegi üllatuseks mitmeid võimalusi töötada oma armastatud erialal kosmeetikuna. Esimese kuu töötasin kulmudisainerina ühes väikeses boutique-salongis, kuid see muutus üsna üskluiseks ja hing ihkas ikkagi kosmeetiku töö järele. Otsisin edasi ja õige pea tekkis võimalus minna tööle mainekasse kesklinna salongi SpaBar, kus töötasingi kuni Eestisse tagasitulekuni.

Millised olid põhilised erinevused?

Austraalia on multikultuurne riik, kuhu on tulnud elama inimesi üle maailma – seega erinevad rassid ja rahvused on tänavapildis üsna tavapärane nähtus, mida aga meie riigis väga ei kohta. See erinevus peegeldus ka minu töös kosmeetikuna, sest eelnevalt Eestis töötades olin kokku puutunud vaid europiidse rassi naha vajadustega, kuid nüüd olid mul klientideks nii hindud, asiaadid kui ka mustanahalised, kelle kõigi nahk vajab väga erinevat lähenemist.

Alguses tundsin end isegi pisut ebakindlana, kuid päev päeva järel suurenesid kogemused ja kindlus. Lisaks sellele oli alguses päris suur keelebarjäär, mistõttu veetsin tihti oma õhtuid lugedes erialaseid artikleid, et õppida tööks vajalikku sõnavara.

Ja populaarsemad teenused?

Sarnaselt Eestile olid ka Austraalias populaarsemateks teenusteks nii erinevad näohoolitsused kui ka depilatsioon. Viimase erinevus siinse ja Austraalia vahel on aga näiteks see, et seal tehakse depilatsiooni tunduvalt steriilsemalt. Näiteks on keelatud kasutada Eestis populaarseid rullotsikuid ning väga rangelt jälgitakse, et sama spaatliga ei võetaks vaha mitu korda. Kõik see vajas vanade harjumuste välja juurimist, ent samas on depilatsioon kliendi jaoks kindlasti palju ohutum ning olen need kogemused juba oma töösse edasi kandnud ka Eestis töötades.

Eesti ajakirjanduses on aktiivselt räägitud depilatsiooniga kaasnevatest riskidest, kus võivad levida erinevad nahahaigused, aga näiteks ka papilloomviirus, kuid nendest on minu tehtavad depilatsioonid kindlasti puhtad.

Varasemalt ei tundnud ma Eestis töötades vajadust õppida juurde Brasiilia vahatamistehnikat, ent Sydneys ei olnud võimalik, et seda teenust ei pakuta. Täna teen Brasiilia vahatamist igapäevaselt ka Eestis, kuid teisiti ning märksa steriilsemalt kui keegi teine siin.

Näohoolitsuste tegemiseks olid seal kasutusel kaks brändi – Dermalogica ja emerginC. Tuleb tõdeda, et ma lausa armusin emerginC sarja. EmerginC on cosmeceutical bränd. See väljend on kombinatsioon sõnadest cosmetical ja pharmaceutical ning tähendab, et tooted paiknevad märksa aktiivsemal tasandil ning imenduvad dermiseni.

Toodetes on võtmekoostisosaks C-vitamiin, mis aitab kaasa kollageeni produtseerimisele, parandab naha tooni ja tekstuuri ning ennetab pigmentatsiooni ja dehüdratsiooni. Sarjas on erilisemateks toodeteks näiteks kortse lõdvestav geel, mis aitab kortsudest vabaneda nahka süstimata, ning östrogeeni kreem, mis aitab menopausi jõudnud naistel hoida nahas hormonaaltasakaalu, nahka seeläbi noorendades.

EmerginC tooted on 100 protsenti looduslikud, nende pakendid on taaskasutatavatest ja biolagunevatest materjalidest ning isegi tint, millega pakenditele trükitakse, on taimne. Nende tehas töötab 80 protsenti tuuleenergial ning iga toote müügiga istutavad nad ühe puu kas Lõuna-Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse või Mexicosse.

Millise mulje jätsid sealsed kliendid?

Kliente oli väga erinevaid, nii kuulsaid inimesi, näiteks telesaate «Australian Idol» staare ja meilgi populaarse telesarja «Kodus ja Võõrsil» osatäitjaid, kui ka lihtsalt enda eest hoolitseda soovivaid mehi ja naisi. Kõige tihedamad tööajad olid salongis tööpäeva lõunad ja õhtud, mil meid külastasid peamiselt kontorites töötavad inimesed.

Üheks minu püsikliendiks kujunes «noormees», kellest on nüüdseks saanud kena naine. Sellist olukorda aga Eestis väga ette ei tule. Ta külastas salongi igal esmaspäeval ning oli alati väga aldis rääkima oma suhetest ja nädalavahetuse seiklustest. See, et kosmeetiku juures käiakse iga nädal, on Austraalias täiesti tavapärane.

Inimesed olidki seal väga sõbralikud ja avatud ning võtsid mind kiiresti omaks. Nad tundsid tihti huvi minu kodumaa vastu ning uurisid, mis mind Austraaliasse tõi.

Milline nägi välja tööpäev ja kuidas tasustati?

Minu tööpäev algas ja lõppes alati bussisõiduga, kuna elasin Sydney kesklinnast tunni aja kaugusel Bond Beachil. Austraallaste jaoks on täiesti tavaline, et vormiriided pannakse selga juba kodus, sest tööl riiete vahetamist pidasid nad ajaraiskamiseks. Mina ja veel üks Iiri tüdruk olime ainukesed, kes tööle minnes ja sealt tulles tööriided igapäevariiete vastu vahetasid. Lisaks oli tööl täiesti tavapärane see, et kontrolliti su välimust, et ikka jumestus ja soeng oleksid korrektsed.

Nõudmised olid kõrged kõiges, ka töötempos – protseduurid tuli teha kiirelt ja samas kvaliteetselt, et jõuaks maksimaalselt palju kliente teenindada. Mind häiris pidev kiirustamine, á la tervete käte depilatsioonile võis kulutada vaid 15 minutit, sealhulgas kliendi liikumine sisse ja välja, kuid töö pidi olema korralik. Reaalselt ei olnud see aga võimalik ja kannatas kas teenuse kvaliteet või järgmine klient. Töötasu puhul mängis suurt rolli tööstaaž. Muidu maksti palka tunnitasu alusel.

Olen väga õnnelik, et mul oli võimalik nii kaugel kodust töötada oma erialal, mis paljude puhul seal siiski võimalik ei ole. Tunnen, et olen selle aja jooksul kosmeetikuna palju arenenud ning saanud juurde hindamatuid kogemusi.

Ka täna, Eestis tagasi olles, vaatan oma tööle armsas kodulinnasalongis sootuks teise pilguga – oskan väärtustada klientidega veedetud aega ning pakkuda neile veel kvaliteetsemat teenust. Hetkel töötan selles suunas, et Austraalias mu südame võitnud bränd emerginC jõuaks Eestisse, ning ootan kliente Viljandisse, Merkos ilusalongi.

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles