Noored internetis: kumb meist kahest meeldib teile rohkem?

Lisaks välja mõeldud Kättemaksukontori tegelaskujudele panevad teismelised võrdlemiseks üles ka pilte iseendast ning oma kaaslastest. Foto: Kuvatõmmis/vastasseis,ee

Postimees saab igal nädalal vihjete näol linke internetikeskkondadesse, kus noored oma üllatava avameelsusega üllatavad. «See ei ole ju normaalne,» peavad täiskasvanud kummastavaks noorte omavahelisi avalikke vestluseid, solvangute julmust ja ülimat pinnapealsust. Lisaks ask.fm keskkonnale on esile tõusnud ka portaal vastasseis.ee. Mida arvab kasvatusteadlane sellest, et noored end internetti teistele võrdlemiseks ja hindamiseks üles riputavad?

Nagu nimigi ütleb, selles keskkonnas igaühel võimalik luua vastasseise, et inimesed hääletaksid, milline inimene/pilt/asi neile rohkem meeldib. Peamiselt seisavad reas noorte endi pildid, mille juures küsimused, kumb meeldib rohkem, kes on ilusam või seksikam.

Kasvatusteadlane Kristi Vinter ütleb, et tänaste teismeliste jaoks on erinevate tehnoloogiliste vahendite vahendusel suhtlemine tavapärane, seega võivad internet, sotsiaalmeedia, mobiil- ja nutitelefonid eakaaslastevahelist suhtlemist palju mõjutada. «Selliste veebikeskkondade kasutamise juured võivad peituda ühest küljest teismelisele omases identiteediotsingus, grupi surves, sest kõik ju teevad ja kasutavad, soovis pälvida heakskiitu, leida endasarnaseid, soovis samastuda populaarsete eakaaslastega ja panna ennast proovile, aga teisalt ka internetipsühholoogiaga seonduvas laiemalt,» loetleb Vinter põhjuseid.

«Teismeliseks olemise juurde kuulub identiteedi otsing, mille käigus püütakse leida vastuseid küsimustele, kes ma olen ja kuidas ma maailma sobitun,» selgitab Vinter, et noorte käitumine ning enesehinnang on sõprade poolt mõjutatav. Sealjuures on väga oluline see, kuidas noor hindab oma välimust ning suuresti sõltub tema enesehinnang võrdlusest teistega. Sel perioodil ollakse oma muutuva keha tõttu tundlik ning teistest erinemist peetakse ebanormaalseks.

Anonüümsus kaotab piirid
Vinter selgitab, et internet suhetekeskkonnana mõjutab inimeste käitumist nii palju, et see võib «reaalse» inimese käitumismustrist oluliselt erineda. Võrgukäitumise jälgimisel on täheldatud, et anonüümsuse määr muudab piirid häguseks ning eitatakse tavapäraseid käitumispiiranguid. Vinter täiendab, et isegi kui esinetakse oma nime ja näoga, tuntakse end füüsilise vahemaa ja sotsiaalse läheduse puudumise tõttu sellegipoolest vähem survestatuna, mis omakorda teeb võrgus suhtleja oluliselt julgemaks. See kehtib ka kommentaatorite ja hindajate puhul.

Uuringud kinnitavad, et arvuti vahendusel suheldes teevad inimesed üksteise kohta rohkem märkusi ja väljendavad erimeelsust oluliselt sagedamini kui silmast-silma suhtlemisel. Et mitteverbaalse suhtlemise puudumine jätab meid ilma väga olulisest informatsioonist, võivad inimesed näida külmad ning ebasõbralikud. Ka emotikonid pole üheselt mõistetavad, nende täpsem tähendus sõltub vastuvõtjast ning sellest, kas tal on positiivne või negatiivne ellusuhtumine. Vinter rõhutab, et kõik need tõed  peaksid olema internetis suhtlevatele teismelistele teada, et olla valmis selleks, mida võrgusuhtlemine kaasa võib tuua.

Kuigi kriitika kogemine vähesel määral on Vinteri sõnul noore adekvaatse enesehinnangu kujunemise seisukohalt oluline, võivad sagedasel negatiivsel tagasisidel olla noorte enesehinnangule, minapildile ja saavutusmotivatsioonile väga tõsised tagajärjed.

On paratamatus, et praeguste teismeliste jaoks on suhtlus internetis üheks osaks eneseväljenduseks. «Meelest ei saa aga lasta seda, et sotsiaalmeedia vahendusel ei suhelda vaid ühe inimese, vaid laiema publikuga. Koolihariduse juurde peaks kuuluma teadmine, et võrgukirjutistel on tagajärjed nii endale kui teistele inimestele, mis ulatuvad internetist kaugemale,» rõhutab Vinter.

Noored suunavad end teadlikult oma publikule
Samas on noored väga teadlikud sellest, et neil on auditoorium, kes nende sõnumit vastu võtab. Vinter ütleb, et teadmine sellest, kui paljud inimesed võivad meie fotosid näha ja kirjutisi lugeda, võib paisutada ettekujutust publiku suurusest. Seega võib tekkida tunne, justkui oleks neid jälgiv publik väga suur, oodates pidevaid teateid ning uuendusi. Et paratamatult kujundavad tänased noored oma identiteeti muuhulgas ka võrgukeskkonnas, võib see soodustada liigset keskendumist iseendale, mis omakorda võib viia liialdatud tundeni, et teised on neist huvitatud. Sellest lähtuvalt polegi väga raske mõista seda, miks noored end vastasseis.ee sarnastesse keskkondadesse hindamiseks üles riputavad.

«Teismelistega läbi viidud uurimused on näidanud, et nad võivad olla oma minapildist väga sisse võetud ja arvata, et teised seda tunnet nendega jagavad. Siin kiputakse sageli üle hindama seda, mil määral neid tegelikult võrgukeskkonnas jälgitakse, mistõttu on teismeliste jaoks ülioluline, millise mulje nad endast jätavad. Teisalt tajutakse eaomaselt väga traagiliselt seda, kui nimetatud illusiooni purustavad hävitavad hinnangud ja kommentaarid. Viimane võib jätta enesehinnangule hapral identiteediotsigute perioodil väga tõsise pitseri,» räägib Vinter.

Negatiivne aspekt on seegi, et varem tekkinud ja kujunenud muljet persoonist ei ole inimesed kuigi varmad muutma. Pigem otsitakse tõendeid, mis seda muljet kinnitaks.  Soov jätta teistele endast hea mulje, on inimloomusele omane. Tänasel päeval on see lihtsalt kolinud suures osas internetti ning saanud teismeliste jaoks tavapäraseks. Siingi vajavad nad täiskasvanute suunamist ja tuge, sest internetil on teatavasti pikk mälu, mistõttu võrgus toimuv identiteedi kujundamine ei tohiks olla läbimõtlemata.

Identiteediga eksperimenteerimine on vajalik
Mures lapsevanemad ei tohiks siiski unustada, et identiteediga eksperimenteerimine on isiksuse arengu seisukohalt oluline. Päriselus on neid eksperimente raskem teha, kuid internetis tajutakse neil olevat väiksemat kaalu ning ollakse seal ka julgemad end kõikvõimalikeks eksperimentideks välja pakkuma. «Samas ei anta aga aru, et mingisugusest piirist lõpeb võrk ja algab füüsiline silmast-silma suhtlemine, kus võrguavarustes toimuv avaldab mõju edasi,» sõnastab Vinter põhiprobleemi.

Vinter selgitab, et teismeliste soov end võrguavarustes proovile panna on normaalne ja loomulik osa sotsialiseerumisprotsessist, kuid on väga oluline eelpool räägitud teemadest nii kodus kui koolis rääkida ja jälgida, et internetis toimuv ei mõjutaks negatiivselt seda, mis toimub võrgust väljaspool. «Märgake oma teismelist, leidke temaga rääkimiseks aega, hoidke usalduslikku suhet ja täiskasvanuks saamine internetis ei ole teie teismelise jaoks ülearu ränk katsumus,» julgustab Vinter.