Isade roll laste kasvatamises on saanud häbiväärselt vähe tähelepanu

Foto: Panther Media/Scanpix

Meedia pöörab palju tähelepanu emadele. Kahtlemata on nad selle ka ära teeninud ja vaatleb uuring uuringu järel emade mõju lastele alates sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni. Kuid vahel näib, et isad on justkui teisejärgulised.

Sellest on väga kahju, sest isadel on emotsionaalses, intellektuaalses ja sotsiaalses aspektis lastele väga suur mõju.

Isade roll lapse arengus on uuringutes üsna uus teema, kuid aja jooksul on teadlased, sotsioloogid, psühholoogid ja psühhiaatrid asunud selle teemaga rohkem tegelema, vahendab Emmedeklubi.

Huvitaval kombel pärineb põhjalik vaatlus isadest USA Tervishoiu Organisatsiooni uuringust. Valmistades käsiraamatut, mis aitaks sotsiaaltöötajatel lapsi ohu eest kaitsta, vaadeldi ka isade tähtsust laste arengu tagamisel. Tihti tegutsesid sotsiaaltöötajad ebaefektiivselt, kui neil paluti uurida perekonda. Eriti raske on olukord juhtudel, mis isa on ahistaja. Kui sotsiaaltöötaja mõistab isa reaktsioone ja tundeid, on kergem aidata isa käitumist muuta.

·         Isade mõju on lastele on suur nii positiivseid kui negatiivseid näiteid vaadates. Mitmes uuringus vaadeldi isa mõju lapse haridusele.

·         Lastel, kellega isad tegelevad ja on hoolivad, on paremad õpitulemused.

·         Lastel, kelle isad hoolitsevad ja mängivad nendega vastsündinuna, on kõrgem IQ ja parem keeleline ja kognitiivne võimekus.

·         Lapsed, kelle isad on nendega väikelapse eas tegelenud, on kooli minnes parema akadeemilise valmisolekuga. Nad on kannatlikud ja saavad pingete ja pettumustega paremini hakkama.

·         Isade aktiivset hoolitsust seostatakse paremate verbaalsete oskuste, intellektuaalse toimetuleku ja hiljem paremate akadeemiliste saavutustega.

Teistes uuringutes vaadeldi isade mõju psühholoogilisele heaolule ja laste sotsiaalsele käitumisele. Tulemused näitavad, et mõju on muljetavaldav.

Laste puhul, kelle isa on sünnist saati kaasatud, on tõenäolisem, et nad tunnevad ennast emotsionaalselt turvalisemalt ja on julgemad ümbrust uurima. Hiljem on neil ka paremad sotsiaalsed oskused oma eakaaslastega.

Samal ajal kui emad panustavad lapse eest hoolitsemisesse, motiveerivad isad lapsi rohkem saavutama. Mõlemad tahud on tähtsad lapse tervislikuks arenguks. Kokkuvõttes on lapsed, kelle isa on nende kasvatamisest osa võtnud, julgemad maailma enda ümber uurima ja tõenäolisemalt on neil hea enesekontroll ja sotsiaalne käitumine.

Ühes kooliealiste laste kohta käivas uuringus leiti, et lastel, kellel on oma isaga lähedane suhe, on vähem probleeme depressiooni, agressiivse käitumise ja valetamisega. Tõenäoliselt on nende sotsiaalne käitumine paremini arenenud. Uuring näitas, et isadega hästi läbisaavatel poistel oli koolis vähem käitumisprobleeme ja tüdrukutel tugevam enesehinnang. Lisaks on mitmed uuringud leidnud, et lastel, kes elavad koos isaga, on tõenäolisemalt hea füüsiline ja emotsionaalne tervis, mis omakorda aitab saavutada paremaid akadeemilisi tulemusi, vältida narkootikume, vägivalda ja kuritegelikku käitumist.