Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Sotsioloog tüdrukute seksualiseerimisest ning naiste infantiilsusest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: Panther Media/Scanpix

Väikeste tüdrukute seksualiseerimine ja naiste lapsemeelsuse ning nooruse ülistamine on saanud ühe mündi kaheks küljeks. Noorust ja kogenematust, kerget kohmakust ja rumalust peetakse armsaks ning seksikaks. Erinevalt meestest hinnatakse naiste puhul nende haavatavust ja nõrkusi.

Selline mentaliteet saab alguse juba lapsepõlvest, kirjutab sotsioloogiadoktor Lisa Wade veebiküljel Jezebel. Tütarlastele suunatud mänguasjad on beebilikud, tekitades automaatset reaktsiooni neid imetleda. Kui jälgida seda, kuidas on erinevate mänguasjade või multikategelaste välimust muudetud, näeme me, et nende silmi ja päid muudetakse suuremaks ning nende jäsemeid pisut jämedamaks. Harilikult puudutab see tüdrukutele suunatud tegelaskujusid.

Kuigi Miki Hiir ei ole üksnes tüdrukutele suunatud tegelane, on tema puhul kerge seda muutumist märgata. Algne Miki oli pigem natuke riukalik tegelane, kuid aja jooksul on ta muutunud armsaks ja süütuks võlumaailma elanikuks.

Lapselikkuse ülistamine jätkub ka täiskasvanueas. Paljud naised kannavad riideid, mille mustrid ja lõiked on lapsemeelsed ning «nunnud». Igapäevases jumestuses üritatakse luua illusiooni suurematest silmadest ning nähakse vaeva, et peita kõik vananemisilmingud.

Naiselik ilu on seotud nooruslikkusega, kuid mehelik ilu täiesti vastupidiselt mitte. Ühiskond aktsepteerib ja kohati isegi eeldab seda, et naised on abitud ning vajavad hakkama saamiseks kellegi teise tuge. Võimukaid ja edukaid naisi alavääristatakse, kui nad ei vasta noorusliku ilu kriteeriumitele.

Seega on noorte tüdrukute välise imago seksualiseerimine ja küpsete naiste lapselikkuse iha omavahel selgelt seotud. Ning sealjuures ei tasu imestada, miks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse küsimus kuidagi laheneda ei taha.

Tagasi üles