Kondoomide suurejooneline ajalugu

Kondoomid Foto: Panther Media/Scanpix

On raske ette kujutada, milline oleks läänemaailma seksuaalkultuur ilma kondoomideta. Kuid kas oled kunagi mõelnud, milline on kondoomide ajalugu?

Preservatiivide eluloo pani kirja Your Tango.

11 000. aastad eKr – Teadlased väidavad, et Prantsusmaal asuvate Grotte des Combarrelles nimeliste koobaste seintel on maalingud, millel kujutati esimesi kondoome.

1000. aastad eKr – Mõned teadlased on veendunud, et Egiptuses kasutati riidest valmistatud kondoome, et kaitsta end suguhaiguste eest.

1400. aastad – Hiinas ja Jaapanis kasutati kondoomi, mis kattis vaid peenise pead. Hiinlaste kondoom valmistati lambasoolest või õlitatud siidipaberist. Jaapanlased vajasid tugevamat kaitset, nende kondoomid oli valmistatud kilpkonna kilbist või loomasarvest.

1500. aastad – Itaalia teadlane ja arst Gabrielle Fallopius kirjutab süüfilisest, mis tollal oli surmaga lõppev haigus. Ta soovitab kasutada linasest riidest valmistatud peenisekatet, mida on eelnevalt kemikaalides leotatud ning seejärel kuivatatud. Fallopius korraldas eksperimendi, et oma väidet tõestada. Kokku osales katses 1100 inimest ning ükski neist ei nakatunud süüfilisse.

1600. aastad – Loomasoolikatest valmistatud kondoomid olid nüüd rahvale saadaval. Kuid kuna nende hind oli kõrge, kasutati neid korduvalt.

1605. aastal – Katoliiklik teoloog Leonardus Lessius leidis, et kondoomide kasutamine ei ole moraalselt õige.

1666. aastal – Kasutati esimest korda inglise keeles sõna «condon». Inglismaa sünnituste arvu jälgiv komisjon süüdistas oma raportis iibe vähenemises just «kondoone».

1700. aastad – Inglise arst Daniel Turner rõhutas korduvalt oma uskumust, et kondoomide kasutamine julgustab mehi seksima erinevate partneritega. Turneri arvamust jagasid mitmed arstid ning pidasid kondoomide kasutamist ebamoraalseks.
Samas kasvas kondoomide populaarsus oluliselt. Saadaval oli kahte tüüpi kondoome, kas soolikatest või linasest riidest valmistatud. Mõlemaid töödeldi kemikaalide, näiteks väävli või seebikiviga. Kondoome oli võimalik osta avalikest kohtadest, näiteks pubidest või turult.

1800. aastate algus – Rohkem inimesi hakkasid avalikult rääkima sellest, et inimesed peaksid saama reguleerida, kas ja millal nad lapsi saada tahavad. Kuigi tollased kondoomid ei olnud sugugi nii usaldusväärsed kui praegu, kasvas nende populaarsus oluliselt.

1839. aastal – Charles Goodyear leiutas kummist valmistatud kondoomid. Mõne aja hakkasid uue põlvkonna kondoome tootma ka mitmed teised firmad.

1889. aasta – Iirimaal keelustati kondoomireklaam, kuigi kondoomide tootmist ja müümist ei piiratud.

1800. aastate lõpp – Inimesed hakkasid kondoomist rääkides kasutama sõna «kumm».

1912. aasta – Saksa keemik Julius Fromm lõi uue tehnoloogia, kuidas kondoome toota. Loodi klaasist peenise kujulised vormid ning need kasteti vedelasse kummisegusse.  Tema kaubamärk Fromm’s Act on Saksamaal senini populaarne.

1918. aasta – Kohus otsustas, et kondoome võib reklaamida ja müüa, et takistada haiguste levikut.

1920. aastad – Kondoomifirmad muutsid oma pakendeid huvitavamateks ning nimesid põnevamateks. Kondoomimüügi numbrid kahekordistusid kümne aasta jooksul üle maailma.

1927-31. aastad – Kondoome turustati tihti Ameerika armee liikmetele ning sõjaväelaste jaoks sai kondoomist igapäevane asi, mida kaasas kanda.

1950. ja 1960. aastad ­– 42 protsenti ameeriklastest kasutab kondoome, et kaitsta end raseduse ning suguhaiguste eest.

1957. aasta – Durex paiskab müügile esimese libestiga kondoomi.

1980. aastad – AIDSist saab epideemia ning kondoomide kasutamine saab populaarsemaks.

1997. aasta – Durex loob maailma esimese kondoomide kodulehekülje internetis.

2013. aasta – Meil on võimalus valida kondoomide vahel, mis on erinevate värvide, maitsete, tekstuuride ning materjalidega.