Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Emadus, mida jälgib kogu maailm

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Prints William ja tema naine Kate näitavad rahvale oma poega.
Prints William ja tema naine Kate näitavad rahvale oma poega. Foto: Reuters/ScanPix

Kate Middletoni rasedust jälgiti suure huviga. Muidugi tekitas huvi see, kuidas ta kõhuke suureneb, kuid tegelikult tekitab huvi ka tema emadus ise. Värske ema tunneb tohutut survet – hormonaalsed, emotsionaalsed ja füüsilised muutused on nii suured, et silme eest läheb kirjuks. Ühiskonna, pere ja abikaasa ootused on kõrged, ema peab oma last «õigesti» kasvatama ja toitma. Kate Middletoni puhul on kõik ootused märksa kõrgemad. Tema laps ei ole päris tema oma, vähemalt mitte täielikult. Kuninglik beebi kuulub kogu Suurbritanniale ja maailmale.

Kate’ist saab hoopis teistsugune ema kui tema abikaasa vanaema oli. Me teame, et prints Charlesi kasvatas enamjaolt tema armastatud lapsehoidja, samal ajal kui ema reisis mööda maailma ja ajas Tähtsaid Asju. Räägitakse, et kui Charles oli umbes kolmene, ootas ta pingsalt, et emme pikalt reisilt tagas koju tuleks. Kuninganna Elizabeth, kes oli oma aja ja positsiooni «toode», kummardus mudilase poole ja ütles poisile rangelt, et ta peab minema rea lõppu ja ootama oma korda, kirjutab Psychology Today.

Printsess Diana oli hellem ema, kes võttis Willi ja Harry kasvatamise enda kätte. Diana oli ema, kellega naised võisid ennast samastada, sest tihti võis näha teda piltidel oma lastel käest kinni hoidmas. Oli teada, et Diana tahtis pakkuda oma lastele võimalikult «normaalset» lapsepõlve.

Nagu Dianast, saab ka Kate’ist kindlasti privilegeeritud ema. Seda ilmselt rohkem kui ükski teine ema maailmas. Doktor Wednesday Martin uuris hiljuti Londoni ja Manhattani näitel taoliste privilegeeritud emade elu ja leidis, et nendel emmedel lasub erakordselt suur ühiskondlik surve.

Surve olla täiuslik nii raseduse kui sellest taastumise ajal

Nii nagu eeldatakse, et nende riided on täiuslikud, oodatakse, et nad ka pärast sünnitust imekiiresti jälle hea vormi saavutavad. Kas mäletate veel Gwyneth Paltow’d, kes lasi endast pilti teha kõigest mõned tunnid pärast sünnitust, nähes välja kui täiuslik rannabeibe? Need ootused kanduvad üle kõigile. Isegi raseduse ajal tunnevad naised, et peavad olema atraktiivsed, hoolitsetud välimusega ja ihaldusväärsed. Kahtlemata võib iga prantslanna öelda, et raseduse ajal võib endale vabamat suhtumist lubada, aga emad, keda jälgivad tuhanded silmapaarid, käivad ka raseduse ajal oma bikiinipiirkonda vahatamas, neile tehakse iga päev täiuslik föönisoeng ja nende maniküür hoitakse korras. Ka raseduse lõppjärgus stilettode kandmine on täiesti tavaline nähtus. Seda eeldataksegi. Kui me ei anna naisele isegi raseduse viimases järgus asu, siis millal veel?

Surve olla kogu aeg kättesaadav

Kõik emad teavad, mis tunne on öösiti korduvalt üles ärgata ja järgmisel päeval paistes silmadega laste eest hoolitseda. Eriti kodused emad, kes on ise valinud, et olla laste jaoks alati olemas, tunnevad survet, justkui peaks nad iga ärkveloleku hetke veetma oma lapse arendamisele. Näiteks lugema lapsele raamatut, kui ta on veel kõhus, toituma täpselt plaani järgi ja mida veel. Uusi ootusi tuleb kogu aeg juurde ja see võib mõjuda noorele emale rängalt, tekitades suur ärevust.

Surve teha ainult õigeid valikuid

Olgu tegu kõige parema lapsehoidja palkamisega või vankri valikuga, otsuseid ja valikuid on lõputult. Kõik see tekitab ilmselgelt stressi igale emale. Mida rohkem valikuid on, seda keerulisemaks teeb see olukorra emale, kes peab nende vahel valima.

Tänapäeval suhtutakse emadusse teisiti kui Elizabethi ajal. Siis oli see täiesti tavaline, kui ema jättis beebi lapsehoidja hoole alla või pani ta tunnikeseks mänguaeda kinni, et ise samal ajal teises toas pesu kokku panna. Nüüd usutakse, et ainult ema peaks oma last kasvatama, päevast päeva, olgu tal kas abiliste armee või olgu ta üksikema.

Kate Middleton peab kokku puutuma veel teistegi nõudmistega, mida tavainimestelt ei oodata.

Kõrgendatud kontroll ja hukkamõist

Iga ema on seda kogenud: astud uksest välja ja peagi väidab ema/sõbranna/vanaema/võõras, et beebil on kas liiga palav või külm, talle ei tohiks lutti anda ja kindlasti on tal janu! Nõuandeid, mida keegi pole küsinud, jagatakse aknast ja uksest.

Kõik need soovitused näitavad ilmekalt, et lapse kasvatamiseks läheb tõesti vaja küla, kogu ühiskond tunneb selle vastu huvi, et kõik lapse vajadused oleksid kaetud. Enamik antropoloogidest on ühel nõul, et inimene on oma järglasi kasvatanud üheskoos, grupis. See tähendab, et lapse kasvatamises ei osalenud ainult ema ja isa paarina. See oli ühine ettevõtmine, kõik andsid oma panuse, naised imetasid oma lähisugulaste lapsi.

Seda ühist huvi laste kasvatamise vastu on tunda ka tänapäeval. Seepärast me kritiseerime, hindame ja kontrollime seda, kuidas teised oma lapsi kasvatavad, kuigi tegelikult kasvatavad lapsi nende vanemad.

Kate’i kasvatusoskusi jälgib 63,2 miljonit inimest. Kõik Suurbritannia elanikud arvavad, et neil on õigus öelda, kas Kate peaks oma beebit rinnaga toitma või võib ta teda ka lutipudeliga toita. Igaüks usub, et ta teab, kas beebi peaks magama graafiku järgi või siis kui ise soovib.

Me ei huvitu muidugi ainult beebist. Kõik jälgivad ka ema. «Ta näeb nii väsinud välja! Ta tundub olevat pahane! Ta on liiga kõhn! Ta on liiga paks!» Kate ei kuule neid kommentaare ainult oma sugulastelt ja sõpradelt, ta loeb neid lehest ja kuuleb võõraste suust.

Stress valikute pärast

Arvestades vara ja võimu, mis kaasnevad perega, kuhu ta abiellus, on Kate’il tohutult palju erinevaid valikuid, kuidas oma last kasvatada. Võiks ju arvata, et tal on seetõttu lihtsam, aga valikute arvukus võib olla kui kahe teraga mõõk. Psühholoogid teavad, et liigne valikuvõimalus kurnab nii vaimselt kui füüsiliselt.

Abistajad

Värsked emad võivad mõnikord tunda, et abilised (ema, äi, lapsehoidja, öine lapsehoidja jne jne) teevad olukorra hoopis raskemaks. Muidugi on hea, kui abi on kohe võtta, aga see eeldab emalt hoopis teistsugust suhtlust. Tegu on ju siiski inimestega. Olgu abistaja kui professionaalne tahes, võib temaga suhtlemine tekitada emale veelgi rohkem stressi, sest abilisega kaasneb üha rohkem kohustusi.

Naine, kes saab oma esimese lapse, on kogenematu ja seega eriti tundlik kõrvaliste kommentaaride suhtes. Suure tõenäosusega on ta alguses väga väsinud. Mida rohkem inimesi Kate’i ümber on, seda raskem tal on.

Rikkad on teistsugused. Nõnda on ka raskused, millega nad silmitsi peavad seisma, kui nad saavad lapsi ja asuvad neid kasvatama.

Tagasi üles