Läänesaar toob esile tähelepaneku, et paljud, kes Tarmo Aldi teksti tõeseks on pidanud ja näiteks Facebookis jaganud, kasvatavad ise koolieas lapsi ning need etteheited puudutavad neid isiklikult.
«Üldiselt leiavad kõik, et jutt on õige, lapsed võiksid olla natuke viisakamad ja töökamad kui praegune keskmine koolilaps seda välja näitab,» ütleb Läänesaar ja lisab, et loomulikult on Aldil õigus. Kui laps õpib juba noorelt, et on asju mida teha tuleb ka siis kui need sulle ei meeldi, on tal lihtsam selle teadmise toel eluga toime tulla. Läänesaar rõhutab, et kõik ei peagi olema tore ja lõbus, vaid laps peab suutma täita oma vanusele jõukohases mahus ülesandeid ka teiste heaks. Perekonna, ühiskonna ja kogukonna heaks tegutsemine pole vaid selleks, et anda talle endale arengueelis tulevikuks, vaid nii täidab laps oma kohta täisväärtusliku ühiskonna liikmena.
Läänesaar nendib, et teadmine ei pruugi anda vanematele oskusi ning paljud, kes nende põhimõtetega sisuliselt nõus on, ei oska oma kasvatuses teha muudatusi nii, et laps ka tõepoolest pühiks põranda korralikult ära ning regulaarselt enda järelt tuba korrastaks. «Lapsevanemaid nõustades olen märganud, et praeguse aja vanemad jäävad väga kergesti kinni lõputu seletamise lõksu,» selgitab Läänesaar, et ka kasvatuskirjandus ütleb, et last ei tohi lihtsalt käskida, vaid talle peab selgitama, miks see vajalik on. Kuid tema sõnul kipuvad vanemad unustama, et laps ei ole loll. Loomulikult saab laps korduva selgitamise järel aru, miks temalt teatud asju nõutakse, kuid arusaamine ei tähenda veel korralduste täitmist.