Laagri juhendaja annab nõu, kuidas muuta laste suhtumist ja arendada oskusi

Lapsed. Pilt on illustreeriv. Foto: SCANPIX

Paides tegutsev treener Tarmo Alt on lastelaagreid juhendanud 1987. aastast alates. Võrreldes varasemaga on juhendaja sõnul laste kasvatus ja suhtumine selgelt kehvem, mistõttu ta saatis lapsevanematele kirja soovitustega, millega lapsed hakkama peaks saama.

Paide karateklubi suvelaagrites käivad lapsed kahes vahetuses, noorimad on 7-aastased. Pika aja jooksul lastega tegelenud treener on märganud, et laste oskuste ja suhtumise tase on kõvasti langenud. Näiteks räägitakse Alti selgitusel tänapäeval loomingulisest kasvatusest, kuid kui kavasid või esinemisi ette valmistades selget suunda ette ei näita, siis jäävad lapsed tükk maad rohkem hätta kui varasematel aegadel.

«Ajad on teised,» märgib Alt, miks selline olukord on tekkinud. «Varem pöörati ehk rohkem rõhku teadmistele. Lugemus on selgelt väiksem ja võib-olla ka kodudes ei pöörata sellistele asjadele piisavalt tähelepanu.»

Näiteks ei saanud treeneri sõnul üks lapsevanematest aru, miks peakski tema laps põrandat pühkima või koristama, kui temast ei saa tulevikus koristajat. «Mina jälle ütlen, et see on elementaarne iseendaga hakkama saamine. Tavaline oskus.»

Lapsed vabandavad end juhendaja sõnul tihti välja sellega, et kodus nad midagi tegema ei pea. «Ilmselt on vanematel teatud mõttes mugavam kõik asjad ise ära teha, kui hakata lapsega arutama, et kas peab või ei pea,» nendib ta. «Tundub, et lastevanematel on ka seda «peab» julgust vähem ja natuke rohkem on käegalöömist, et ennast nendest kohustustest vabastada.»

Lisaks igapäevastest kohustustest loobumisele üritavad paljud lapsed Alti sõnul ka tegevustest eemale hoida. Kui treener üritab olukorra põhjustes selgusele jõuda, siis toovad lapsed sageli vabanduseks, et nad kas ei viitsi või pole neil parasjagu tuju. «Siis tuleb välja, et nad pole seda tegevust kunagi eriti teinud ja leitakse miljon vabandust, miks ei ole. See tähendab ju, et ka tulevikus on harjumus kõige eest peitu pugeda ja ei julgeta uusi asju proovida,» arvab pettunud treener, kes tahaks, et lastel oleks rohkem pealehakkamist. «Kui esialgu ei tule hästi välja, siis harjutades läheb paremaks. Ma arvan, et see oleks neile endale kasulik, et nad ei peaks ennast peitma kogu aeg.»

Treener lisab, et ta ei taha ka seda, et lapsed rivis marsiks ja oleksid surmtõsised ning iga hommik pühalikult oma voodit teeks. Laps peab olema laps, aga samas peab ta iseseisvalt hakkama saama. Lisaks rõhutab ta, et pole lastes pettunud, vaid tahab pöörata tähelepanu sellele, mis võiks olla oluline laste suunamisel. «Toredad lapsed olid, omaette lahedad, igaüks isemoodi ja nii nagu me kõik oma plusside ja miinustega.»

Tarmo Alt kirjutas pärast viimast laagri juhendamist oma mõtted Facebooki ja tema postitust on jagatud juba ligi 3000 korda. Postimees avaldab muutmata kujul pisut pikema variandi nõuannetest, mille treener saatis ka laagris osalenud laste vanematele.

1. Rääkige lastega rohkem.

2. Pange nad vastutama enda ja ümbruse eest.

3. Ajage neid rohkem õue - las mängivad PÄRIS lastemänge, sealt õpivad nad rohkem reaalseks eluks vajalikku.

4. Andke lastele võimalus/kohustus teha REGULAARSELT (mitte ühekordselt nn projekti korras) erinevaid töid (koristamine, niitmine, nõude pesemine, kartulite koorimine jne). Teadmine, et töö vajab tegemist, peab olema harjumus mitte karistus!

5. 8-aastane laps PEAB olema võimeline oma asju (riideid) kokku panema, voodit korrastama, lauda pühkima, põrandat pühkima ja omama muid samalaadseid elementaarseid oskusi. Neid saab hästi omandada, kui need ongi kodus lapse igapäevased kohustused. See on tema panus perekonnas.

6. Ärge õpetage lapsele abitust, ei ole vaja kiidelda oma lapse nõrkustega kui millegi eripärasega, vaid aidata tal nendest üle olla.

7. Arvuti on küll tänapäeva elu oluline osa kuid ikkagi - VÄHEM ARVUTIT, ROHKEM ELU!

8. Õpetage laps otse oma sõpradega suhtlema - ei ole vaja üksteise kõrval istudes teineteisele SMS-e saata.

9. Toredaid asju on tore teha, aga ka paljud HETKEL mittemeeldivad toimetused TULEB ära teha!

10. Kasutage julgemalt sõna PEAB! Ei ole vaja lapsele tekitada arusaamist, et toimub ainult see, mis talle meeldivaks räägitakse. Kohati on lihtsalt nii, et PEAB!!! Ja peab kohe ning ilma pikema jututa!

11. Hoidke võimaluse piires laps eemal labasustest, mida võib kohata paljudes kohtades/saadetes («Jackass» jms) ja selgitage, mis on nalja ja labasuse vahe.

12. Lugege neile õhtuti, nad kuulavad ka suurematena täitsa mõnuga, isegi 12-15-aastased. See loob väga usaldusliku sideme teie vahel ja annab lapsele head eeskuju - lugemishuvi. Raamatute lugemine on harituse alustala.

13. Loomingulisuse edukaks rakendamiseks on vajalikud head baasteadmised ja –oskused! Seega tuleb väga oluliseks pidada ka tavalist õppimist, et luua need baasteadmised ja seda isegi suisa tuupimist kasutades. Kordamine loob vilumuse, vilumus loob oskuse ja oskus loob enesekindluse. Enesekindlus aga on juba tõeline väärtus!

14. Lihtne lugupidamine vanema inimese (ka õpetaja, kasvataja, laagrijuhi, tulevikus firmajuhi) vastu peab olema elementaarne ja selgelt omandatud. See algab oskusest esimesena sobivalt teretada (mitte ütelda «Jou!?») ja oskusest suu õigel ajal kinni pidada ning vanema inimese jutt lõpuni kuulata.

15. Lõpetan nüüd targutamise ja mõtlen, kuidas oma lapsega hakkama saada...

JA KÕIGE TÄHTSAM – ANDKE OMA LAPSELE KODUST KAASA KINDLUSTUNNE JA ARMASTUS, siis saavad nad elus hästi hakkama!