Kuidas beebiga rääkida, et ta kõne hästi areneks?

Pilt on illustreeriv Foto: SCANPIX

Tänapäeval teavad lapsevanemad, kui oluline on beebiga varakult ja palju rääkida. See on ainult pool tõest. Oluline on ka see, kuidas rääkida.

Keel, mida lapsed kuulevad, mõjutab oluliselt nende arengut. Näiteks toimetulekutoetustest sõltuvates peredes kuulevad lapsed tunnis umbkaudu 600 sõna, töölisklassi peredes 1250 sõna ja varakamates peredes kuulevad lapsed umbes 2100 sõna tunnis. See vahe sõnade arvus on seoses laste hilisema keelelise võimekusega. Paremal järjel oleva pere kolmeaastasel lapsel on sõnavaras keskmiselt 1100 sõna, kuid kehval järel oleva pere kolmeaastane tunneb vaid 500 sõna. Usutakse, et sõnavara, millega laps esimesel kolmel eluaastal kokku puutub, mõjutab oluliselt lapse kognitiivseid võimeid ja sõnavaravariatiivsust pärast kolmandat eluaastat, kirjutab Babble.

Lapsevanemana võib sulle nüüd tunduda, et lastega peaks kohe rohkem rääkima. Paljud seda teevadki, jutustades imikuga pidevalt. Uuringut lähemalt analüüsides tundub aga, et kui vanematel soovitatakse lihtsalt imikutega rohkem rääkida, on see liiga lihtsustatud nõuanne. On ka teisi olulisi nüansse, mida seejuures silmas pidada.

Sõnade tulv ei ole ainus hea näitaja. Mõnikord võib see lapse keeleõpet isegi takistada. Oluline on ka lapsevanema reaktsioon beebikeelele. Ühes eksperimendis jälgiti, kui hästi emad imikut jälgisid, talle vastasid ja ümbritsevat kirjeldasid. Ema reageerimist beebikeelele seostati sellega, millal hakkasid lapsed ütlema esimesi sõnu, mis vanuses oli neil sõnavaras 50 sõna, millal nad oskasid moodustada algelisi lauseid ja millal nad hakkasid kõneldes kasutama minevikku.

Eksperimenti juhtinud doktor Tamis-Lemonda selgitas, et pelgalt sõnade kuulmine last ei arenda, kui ta neist midagi aru ei saa. Selleks on tal vaja vanema abi. Kui aga vanem arvab, et ta peab kõigest niisama lobisema, võib see last segadusse ajada. Mida kõik need sõnad siis tähendavad?

Kolmeaastane on juba piisavalt nutikas, et vanema eeskujul uusi sõnu õppida, kuid väiksematel on vaja vastupidist. Vanemad peavad jälgima neid. Kui laps mängib näiteks tassiga ja ema ütleb, et vaata nukku, siis laps ilmselt uut sõna ära ei õpi. Kui aga rääkida sellest tassist, mida laps oma käte vahel näeb, jääb tal sõna meelde.

Keeleõpe põhineb rohkem kvaliteedil kui kvantiteedil. Erineva taustaga peredes kuulevad lapsed ka erinevat tüüpi sõnu. Näiteks on selgeks tehtud, et heal järjel olevas peres kuuleb laps keskmiselt 32 julgustavat sõna ja 5 keelavat sõna tunnis. Kehval järjel olevas peres kostub tunnustavaid sõnu tunnis 5 ja keelusõnu 11. Uuringud on näidanud, et see positiivne ja negatiivne tagasiside suurendab keelelist lõhet sotsiaalsetes klassides. Seega, mida rohkem last tunnustada, seda paremini saab ta hiljem ka keelega hakkama. Lisaks on uuringud näidanud, et lapse keele arengule aitab kaasa, kui ema esitab talle palju küsimusi.

Laps hakkab kasutama keelt, mida ta igapäevaselt kuuleb, kuid oluline on ka see, mida ta näeb. Mõtle ka sellele, kui tihti on hakanud mudilane midagi seletama, kui sa teda katkestad ja ise edasi räägid? Ära muretse, kindlasti pole sa ainus, kes nii teinud on. Kannatlik kuulamine on mõnikord raske, aga kui sulle tundub, et ta tahab midagi öelda või häälitsedes selgeks teha, siis jälgi teda ja ära sega vahele. Vastates pea pause ja ära vurista. Tegelikult ei peagi lapsele alati kõnega vastama, sest uuringud on näidanud, et kõne arengule tuleb kasuks ka see, kui vanem lihtsalt naeratab lapsele, nõjatub tema poole ja puudutab teda.