Haigused kimbutavad lapsi ka suvel

Kes otsustab lapse nime üle? (Foto on illustratiivne) Foto: Phovoir/ScanPix

Suvesoe ei tähenda veel seda, et poleks riski haigeks jääda. Millised on peamised laste haigestumise põhjusel suvel ning kuidas nende puhul reageerida?

Külmetus
Tegelikult on ka suvel lihtne külmetuda, kirjutab Emmedeklubi. Pikk suplus, jahe jook, jäätis ning konditsioneer võivad põhjustada hingamisteede haiguseid, millest osad kulgevad koos kõrge palavikuga. Samamoodi levivad ka suviti nakkushaigused, näiteks ka leetrid ja tuulerõuged, mis samuti võivad palavikku tekitada. Kui lapsel on infektsiooni tõttu kõrgenenud kehatemperatuur, tuleks seda spetsiaalsete ravimitega alandada. 

Nakkushaiguste ennetamiseks suvel jälgi, et laps ei oleks liiga kaua jahedas vees ning ära anna talle liiga külma jooki. Jälgi ka, kui palju laps jäätist sööb. Laps võiks olla riides vastavalt ilmale, et tal poleks liiga külm ega palav.

Lapsed jäävad tihti haigeks reisi esimestel päevadel, mil suurem osa energiast kulub uue olukorraga harjumiseks ning võitlusteks viirustega enam jõudu pole. Veel suurem risk haigestuda ei on reisides kohta, mille kliima on Eesti omast tunduvalt erinev. Seetõttu võiks põhjalikumalt kaaluda, kas lapsega eksootilisse riiki minek on ikkagi hea mõte.

Ülekuumenemise või päikesepiste
Palavik ei pruugi suvisel ajal vaid viirustest tekitatud olla. Seda võib põhjustada ka ülekuumenemine või päikesepiste. Päikesepiste teised sümptomid on nahapunetus, liigne higistamine, peavalu, väsimus, uimasus ning isegi iiveldus ja oksendamine.

Sellises olukorras vajab laps esmaabi. Laps tuleks panna varju, võtta ära liigsed riided, anda talle juua ja niisutada nahka jaheda veega. Kindlasti tuleb kutsuda ka kiirabi!

Ülekuumenemise ja kuumarabanduse vältimiseks tuleks lapsele selga panna looduslikest materjalidest õhukesed riided ning kindlasti ei tohiks unustada tema pea katmist rätiku või salliga. Alati tuleks õues olles lapsele ka juua pakkuda, et vältida vedelikupuudust. Lapsega võiks vältida pikka otsest päikese käes viibimist ajal, mil päike on kõige intensiivsem, ehk vahemikus üheteistkümnest viieni õhtul.

Kõhuviirus või mürgitus
Samamoodi võib kehatemperatuuri tõus olla märk kõhuviirusest või mürgitusest. Ujumine saastunud vees ning pesemata puu- ja köögiviljad võivad põhjustada oksendamist ja kõhulahtisust. Lisaks võib esineda ka väsimus, kõhuvalu, üldine keha nõrkus. Sel juhul tuleks pöörduda kiirelt arstile ja anda lapsele palju vedelikku, et ta kõhulahtisuse või oksendamisega liiga palju vedelikku ei kaotaks. 

Kui kehatemperatuur on alla 38,5 kraadi, ei ole vaja palavikku alandada. Kui see on suurem, tuleb kasutada spetsiaalseid lastele mõeldud ravimeid. Loomulikult tuleb valida ka lapse vanusele ja kaalule sobiv annus. Igal juhul on kasulik minna ka arsti juurde, sest ainult tema on võimeline täpse palaviku põhjuse leidma ja määrama talle asjakohase ravi.