/nginx/o/2011/12/02/860120t1h2c3a.jpg)
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse intsituudi (EIGE) poolt läbi viidud uuring näitas, et kuigi ligi pooled liikmesriikide meediaettevõtetes töötavatest inimestest on naised, on organisatsioonide sisekultuur reeglina mehelik ning naisi töötab juhtivatel kohtadel vähe.
EIGE viis läbi uuringu, et selgitada välja, kui palju naisi töötab meediaettevõtetes juhtivatel kohtadel. Uuringu tulemused näitasid, et avalik-õiguslikes meediakanalites on otsustusõiguse ametikohtadel vaid 22 protsenti naisi. Erakätes olevate meediaettevõtete puhul naiste osakaal juhtivatel kohtadel veelgi väiksem, kõigest 12 protsenti. «Rohkemate naiste töötamine juhtivatel kohtadel parandaks sotsiaalset võrdsust, tooks esile rohkem andekaid inimesi ja toetaks innovatiivseid otsuseid. Samuti parandaks see meedia sisu,» räägib EIGE direktor Virginija Langbakk.
EIGE sõnul on see esimene Euroopa Liidu liikmesriikides läbiviidud tõsiseltvõetav ja analüüsitav uuring selle kohta, milline on meeste ja naiste osakaal meediaettevõtete otsustusõigusega ametikohtadel. Uuringu tulemused toetavad soolise võrdõiguslikkuse poliitikat ning kõiki neid institutsioone, kes töötavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamise nimel.
Naisi otsustama ei lasta
Uuringu kokkuvõtte toob välja, et meediaorganisatsioonide sisekultuur on suuresti mehelik. Kuigi ülikoolides õpib naisi oluliselt rohkem ning meedias töötab mehi ja naisi enam-vähem sama palju, on naisi juhtivatel kohtadel jätkuvalt vähem. Uuringus võeti juhtivate töökohtadena arvesse kõiki ameteid, kus tuli võtta vastu otsuseid, alates toimetajatest ettevõtete juhatuseni välja.
Avalik õiguslike ja erakätes olevate meediaettevõtetes on olukord erinev. Riigile kuuluvates ettevõtetes oli juhtivatel kohtadel üks naine viiest, kuid erasektoris oli see suhe vaid üks kümnest. Otsuseid vastu võtvate juhatuste liikmete seas oli naisi vaid 25 protsenti.
Ettevõtted teemaga ei tegele
EIGE uurimus näitab, et vaid ligi veerand küsitletud organisatsiooni lähtub oma töökorralduses soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest. 16 protsendil ettevõtetest on olemas vastutav komitee, mis vastavaid põhimõtteid jälgib, 14 protsendil on selleks eraldi töötaja ning 9 protsendil lausa võrdõiguslikkusega tegelev osakond. Kokkuvõtvalt tegeleti soolise võrdõiguslikkuse teemadega rohkem avaliku sektori meediaettevõtetes.
Enamiku meediaettevõtete seisukohaks on, et ametikohtade täitumine peaks olema isereguleeruv. Naiste ja meeste võrdne osakaal juhtivatel kohtadel näib paljudele tsensuuri ja väljendusvabaduse piiramisena. Gothenburgi ülikooli doktor Maria Edström, kes on spetsialiseerunud naiste ja meedia teemale, ütleb, et enne kui võrdust ei saavutata, kajastab meedia peamiselt teemasid, mis on püstitatud meeste poolt ja suunatud meestele.
EIGE sõnul on Euroopa nõukogu uuringuga tutvunud ning kutsub liikmesriike ning Euroopa komisjoni üles otsima võimalusi, mis aitaksid suurendada teadlikkust antud teema kohta ning parandaksid olukorda. Samuti soovitatakse liikmesriikidel vahetada kogemusi, kuidas toetada ühiskonna võrdsemaks muutumist.