Käelised tegevused soodustavad lapse kõne arengut

Foto: Phovoir/ScanPix

Lapse rääkima hakkamine ei sõltu sugugi vaid sellest, kuidas ja kui palju tema endaga räägitakse. Kõne areng on suuresti seoses sellega, kui osavad on sinu lapse sõrmed.

Kuidas lapse motoorikat ja kõne arengut toetada, kirjutas Emmedeklubi.

Kõige lihtsamalt öeldes arendab motoorilisi oskusi väikeste asjadega mängimine. Tõsi, paljud emad pelgavad lastele väikeseid detaile kätte anda, sest nad võivad neid kurku tõmmata ning ära lämbuda. Kuid vanem ei peakski last tillukeste asjadega üksida nokitsema jätma.

Järgnevalt mõned tegevused, mis lisaks lapse kõne arendamisele, pakuvad teile ka ühist toredat ajaviidet:

• Lapsele võiks uurimiseks anda erinevaid väikeseid palle – sile, krobeline või mustriga.
• Siduge ja avage saapapaelu.
• Sorteerige ja organiseerige väikeseid esemeid.
• Sorteerige pärleid, kruupe, pähkleid, kastaneid, pastat, kuivatatud ube.
• Mängige pesulõksudega.

Iga ema tunneb ja näeb instinktiivselt, kas laps on selliseks tegevuseks valmis. Isegi, kui laps paneb veel asju palju suhu, võid istuda tema kõrval ja kontrollida, et ta midagi suhu ei pistaks. 10 minutit sellist mängu on täiesti piisav.

Vanematele lastele meeldivad mosaiigid, mille komponentidest saab kujundeid kokku panna. Mängu ajal võib lapse käest küsida, mis värvi see või teine detail on, et ka suulist tegevust aktiviseerida.

Motoorika arenguks on ka näpunukud väga head. Nad võivad valmistatud olla millest iganes, näiteks lõngast, riidest, paberist või vildist. Nukumängudes kuuleb laps sinu juttu ning proovib ka ise kaasa rääkida. Need mängud on vähem rääkivatele lastele väga head. Pea meeles, et lapsed õpivad mängides. Kui loed muinasjuttu, loe seda emotsionaalselt, nii, et laps sooviks ka vestlust alustada.

Hääldusharjutused
Kõne arengut toetavad ka hääldusharjutused. Need on spetsiaalsed harjutused, mis arendavad kõneaparatuuri, sest selle harjutuse käigus peab laps oma suud õigeks häälduseks ette valmistama.

Nende harjutuste jaoks on vaja peeglit, et laps saaks oma liigutusi kontrollida. Näita lapsele harjutus ette ja lase tal ennast nähes seda korrata. Nii saab veenduda,. Et ta huulte, hammasta ja keele asend on õige. Kui tehnika on selgeks õpitud, võib harjutusi teha ka ilma peeglita. Et täpselt teada, milliseid harjutusi just sinu lapsel vaja oleks, tuleks pöörduda logopeedi juurde.

Ka uued muljed arendavad lapse kõnet, näiteks tsirkus, loomaaed, park, ekskursioon, kontsert, reisimine, teater. Laps omandab uusi emotsioone, kogemusi ja tahab seda kõnes jagada.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et lapse rääkima hakkamiseks saavad vanemad väga palju ära teha, pakkudes lapsele ohtralt käelisi tegevusi, pakkuda talle mõõdukalt uusi muljeid ning mängides lapsega emotsionaalselt suhelda. Igasuguste kahtluste korral tasub julgelt alati logopeedi poole pöörduda.