/nginx/o/2013/04/27/1717326t1hf922.jpg)
Kasutatud asjade ostmist propageeritakse eelkõige säästlikkuse eesmärgil, kuid vahel võib juhtuda, et saad korraliku asja asemel kasutuskõlbmatu eseme. Teise vana asja ostmine ei tähenda aga sugugi seda, et kui hangitud asjal on siiski midagi viga, oled ise rumal ja rahast ilma.
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristiina Vaksmaa selgitab, millised on tarbija õigused pruugitud kauba puhul.
Väga aktiivne on kasutatud asjade müük rõivaste, jalatsite ja lastekaupade vallas, seda nii internetifoorumites ja muudes ostu-müügikeskkondades kui ka tavakauplustes. Kuivõrd riiete ja jalatsite ostmisel piisab ka põgusast pilguheidust, et veenduda toote sobivuses ja võimalike kulumismärkide olemasolus, siis teatud kaupade puhul võib eseme tegelik seisukord ilmneda alles peale ostu. Sellisteks kaupadeks on näiteks tehnikakaubad, mööbel, kallimad tarbekaubad, nagu lastevankrid või jalgrattad, rääkimata autodest.
Kas kasutatud esemete kohta võib esitada kaebust?
Tarbijale müüdavate kaupade puhul on ostja õigused reguleeritud eelkõige võlaõigusseadusega ning vastavad seadusesätted ei tee vahet uuel ja kasutatud kaubal. Seega annab seadus tarbijale õiguse esitada kaebus ka kasutatud asjal ilmnevate puuduste osas kahe aasta jooksul alates toote ostmisest. Seega ei tohiks üheski poes rippuda üleval silt: «Hilisemaid pretensioone mitte esitada!»
Tihti ei julgeta kasutatud asjade puhul müüjale kaebust esitada. Siiski tasub teada, et kui ostetud tootel ilmneb ootamatult mõni varjatud puudus, mis oli olemas juba müümise hetkel, või ei hakka asi üldse tööle, on müüja tekkinud vea eest vastutav. Vigu märgates tuleks müüjaga koheselt ühendust võtta. Kui suulised läbirääkimised tulemust ei anna, tasub teha müüjale kirjalik kaebus, milles esitada lisaks probleemi kirjeldusele ka omapoolne selgelt väljendatud nõue.
Kindlasti tuleks teha kindlaks, kellele kaebus esitada. Internetifoorumi vahendusel ostes ei ole müüjaks mitte müügikeskkond, vaid konkreetne isik või firma, kes teile kauba teele pani. Eraisikute vahelisele tehingule tarbijakaitsereeglid ja kaheaastane pretensiooniesitamise tähtaeg ei kehti. Seega tasuks enne ostu sooritamist kindlasti müüja tausta kontrollida, sest sellisel juhul on ainsaks seaduslikuks võimaluseks konflikti lahendamisel kohtusse pöördumine.
Kasutatud asjad ja mõistlikkuse põhimõte
Kuigi seadus annab õiguse esitada pretensioon ka kasutatud asjadel ilmnevate puuduste korral, tuleb pruugitud asjade ostmisel alati arvestada sellega, et tekkinud puuduse hindamisel ei saa lähtuda uuele samalaadsele kaubale esitatavatest nõuetest. Seda eelkõige seetõttu, et kasutatud asjadel võivad esineda kulumisest tekkinud vead, millele müüja vastutus pruugi laieneda. Olukorra hindamisel tuleks võtta arvesse eseme vanust, olemust ja küsitud hinda. Kauba kvaliteet ja omadused sõltuvad ju olulisel määral sellest, kas kaup on uus või kasutatud.
Kasutatud asjade ostmine teistest riikidest
Kui kasutatud ese on interneti vahendusel ostetud hoopis mõnest teisest riigist, tasub varjatud puuduste ilmnemisel kauplejaga koheselt ühendust võtta. Kuivõrd vastavat valdkonda reguleeriv Euroopa Liidu direktiiv lubab liikmesriikidel kasutatud kauba puhul müüja vastutusaega lühendada kuni ühe aastani, tuleb valmis olla selleks, et mitte kõikides riikides ei ole kasutatud asjade ostmisel pretensiooni esitamiseaeg kaks aastat. Lahendus kokkulepitule mittevastava kauba müügi korral oleneb igast konkreetsest juhtumist. Näiteks tasub valmis olla selleks, et kasutatud kauba erilise olemuse tõttu ei ole sageli võimalik seda ümber vahetada ega parandada. Samuti selleks, et piiriüleselt võib esemel tekkinud vea olemuse kindlaks tegemine olla raskendatud ning täiendavate kuludega seotud.
Juhul kui tarbijal on välismaise müüjaga võimatu ühendust saada või eksisteerib keelebarjäär, mis ei võimalda end müüjale arusaadavaks teha, saab abi saamiseks pöörduda Tarbijakaitseameti EL tarbija nõustamiskeskuse poole, mis lahendab tarbijate ja kauplejate piiriüleseid vaidlusi.